Harilik põisrohi (Silene vulgaris) on nelgiliste sugukonda põisrohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik.
Harilik põisrohi on levinud kogu Euroopas. Eestis on ta tavaline taim. Taim eelistab kivist kasvukohta.
Harilik põisrohi kasvab 15–50 cm kõrguseks. Taim on karvadeta ja hallikasroheline. Terve leheserv aga lehed kinnituvad vastakuti.
Tal on silmatorkav paisunud sile võrkja mustriga õietupp, mis jääb varre külge ka pärast õitsemist. Kahelõhised kroonlehed on valged. Taim õitseb maist septembrini. Harilik põisrohi lõhnab öösiti, teda tolmeldavad nelgiöölased, kes munevad taime õide ning kelle röövikud kasutavad osa seemnealgmeid toiduks. Kuna suur hulk nektarit on peidetud sügavale õie sisse, ei pääse näiteks kimalased selleni muidu, kui närivad põie seina maiustuse lähedal läbi.
Põisrohtu on kasutatud rahvameditsiinis tänu selle saponiinide sisaldusele kätepesuks ning rasvaplekkide eemaldamiseks.
Hariliku põisrohu noored võrsed on söödavad ning neid kasutatakse salatina.
Harilik põisrohi (Silene vulgaris) on nelgiliste sugukonda põisrohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik.
Harilik põisrohi on levinud kogu Euroopas. Eestis on ta tavaline taim. Taim eelistab kivist kasvukohta.
Harilik põisrohi kasvab 15–50 cm kõrguseks. Taim on karvadeta ja hallikasroheline. Terve leheserv aga lehed kinnituvad vastakuti.
Tal on silmatorkav paisunud sile võrkja mustriga õietupp, mis jääb varre külge ka pärast õitsemist. Kahelõhised kroonlehed on valged. Taim õitseb maist septembrini. Harilik põisrohi lõhnab öösiti, teda tolmeldavad nelgiöölased, kes munevad taime õide ning kelle röövikud kasutavad osa seemnealgmeid toiduks. Kuna suur hulk nektarit on peidetud sügavale õie sisse, ei pääse näiteks kimalased selleni muidu, kui närivad põie seina maiustuse lähedal läbi.
Põisrohtu on kasutatud rahvameditsiinis tänu selle saponiinide sisaldusele kätepesuks ning rasvaplekkide eemaldamiseks.
Hariliku põisrohu noored võrsed on söödavad ning neid kasutatakse salatina.
