El Hipérico arispiu[1] o Hypericum hirsutum ye una especie de planta fanerógama perteneciente al xéneru Hypericum conocicdo como yerba de San Juan. Ye orixinaria del oeste d'Europa.
Hypericum hirsutum ye una planta perenne nidia qu'algama un tamañu de dos o tres metros d'altor. Tien tarmos erectos y pares opuestos de fueyes non dentaes, son ovales y allargaes con puntos glandulares tresllúcíos. Les inflorescencies terminales tienen munches flores de color mariellu maciu. Caúna tien cinco sépalos con puntos negros nos marxes. Los cinco pétalos tamién pueden tener puntos negros y los numberosos estames tán en grupos. Ye bien similar a Hypericum perforatum'', pero puede estremase polos nidios tarmu y les fueyes muncho más llargues.[2]
H. hirsutum crez en pacionales probes en suelos de magre bien drenaos, y suelos caliares. Alcuéntrase de cutiu nos cantos de montes, nos bancos de los ríos y cantos de caminos. Alcuéntrase en toa Europa occidental,[3] y nel Reinu Xuníu floria de xunetu a agostu.[4]
Miquelianina (Quercetina 3-O-glucuronide), un tipu de compuestu fenólico, ta presente en H. hirsutum.[5]
Hypericum hirsutum describióse por Carlos Linneo y espublizóse en Species Plantarum 2: 786. 1753.[6]
Hipérico: nome xenéricu que remanez del griegu hyperikon ("sobre les imáxenes" o "percima d'una apaición"). Pa dalgunos, el nome fai referencia a la propiedá que se-y atribuyía de faer fuxir a los malos espíritos y les apaiciones; solíen colgar flores d'esta planta sobre les imáxenes relixoses el día de San Juan. Pa otros, les glándules de les sos pétalos paecen formar imáxenes (a esti fechu dióse-y muncha importancia na Edá Media, yá que yera utilizáu nos esconxuros poles sos virtúes cabalístiques).
hirsutum: epítetu llatín que significa "peludo"
Esta páxina forma parte del wikiproyeutu Botánica, un esfuerciu collaborativu col fin d'ameyorar y organizar tolos conteníos rellacionaos con esti tema. Visita la páxina d'alderique del proyeutu pa collaborar y facer entrugues o suxerencies. El Hipérico arispiu o Hypericum hirsutum ye una especie de planta fanerógama perteneciente al xéneru Hypericum conocicdo como yerba de San Juan. Ye orixinaria del oeste d'Europa.
Planhigyn blodeuol lluosflwydd a dyf yng ngorllewin Ewrop ydy Eurinllys blewog sy'n enw gwrywaidd. Mae'n perthyn i'r teulu Hypericaceae. Yr enw gwyddonol (Lladin) yw Hypericum hirsutum a'r enw Saesneg yw Hairy st john's-wort.[1] Ceir enwau Cymraeg eraill ar y planhigyn hwn gan gynnwys Eurinllys Blewog, Eurinllys Panog.
Mae'n blanhigyn 'pluog' a all gyrraedd hyd at dwy droedfedd, weithiau dair. Mae ganddo fonyn talsyth ac mae'r dail llyfn yn gorwedd gyferbyn a'i gilydd. Tyf ar dir gwael, sych, yn enwedig clai neu galchog ar ymyl coedwig, ffordd neu afon.
Planhigyn blodeuol lluosflwydd a dyf yng ngorllewin Ewrop ydy Eurinllys blewog sy'n enw gwrywaidd. Mae'n perthyn i'r teulu Hypericaceae. Yr enw gwyddonol (Lladin) yw Hypericum hirsutum a'r enw Saesneg yw Hairy st john's-wort. Ceir enwau Cymraeg eraill ar y planhigyn hwn gan gynnwys Eurinllys Blewog, Eurinllys Panog.
Mae'n blanhigyn 'pluog' a all gyrraedd hyd at dwy droedfedd, weithiau dair. Mae ganddo fonyn talsyth ac mae'r dail llyfn yn gorwedd gyferbyn a'i gilydd. Tyf ar dir gwael, sych, yn enwedig clai neu galchog ar ymyl coedwig, ffordd neu afon.
Lodden perikon (Hypericum hirsutum), også stavet lådden perikon, er en flerårig, håret, 60-100 cm høj plante i perikon-familien. Arten kendes på at have 6-10 mm lange, linjeformede bægerblade, der har stilkede kirtler i randen. I Danmark findes lodden perikon hist og her på Øerne og i dele af Østjylland på leret bund i lysåbne skove og krat.[1]
Lodden perikon (Hypericum hirsutum), også stavet lådden perikon, er en flerårig, håret, 60-100 cm høj plante i perikon-familien. Arten kendes på at have 6-10 mm lange, linjeformede bægerblade, der har stilkede kirtler i randen. I Danmark findes lodden perikon hist og her på Øerne og i dele af Østjylland på leret bund i lysåbne skove og krat.
Das Behaarte Johanniskraut (Hypericum hirsutum), auch Rauhaariges Hartheu genannt, ist eine Pflanzenart aus der Familie der Johanniskrautgewächse (Hypericaceae).
Im Unterschied zu anderen Johanniskraut-Arten ist der runde Stängel dieser Art behaart und die Blätter haben am Rand keine schwarzen Punkte.[1]
Das Behaarte Johanniskraut ist eine ausdauernde krautige Pflanze, die Wuchshöhen von 30 bis 100 Zentimetern erreicht. Der aufrechte Stängel ist rund und dicht behaart.
Die gegenständig am Stängel angeordneten und diesen etwas am Grund umfassenden Laubblätter sind in Blattstiel und -spreite gegliedert. Der Blattstiel ist bis zu 1,5 Millimeter lang. Die etwa 5 Zentimeter langen ovalen Blattspreiten sind beiderseits behaart und durchscheinend schwarz drüsig punktiert.
Die Blütezeit reicht von Juni bis August. Der rispige Blütenstand besteht aus sitzenden Teilblütenständen, die aus den oberen Blattachseln sprießen.
Die zwittrigen Blüten sind radiärsymmetrisch und fünfzählig mit doppelter Blütenhülle. Die fünf kurz verwachsenen Kelchblätter sind 3 bis 4 Millimeter lang, lanzettlich spitz und tragen am Rand deutlich gestielte schwarze Drüsen. Die fünf gelben Kronblätter sind 8 bis 10 Millimeter lang. Von den 24 bis 30 (zahlreichen) Staubblättern ist das längste 7 bis 10 Millimeter lang, das sind 0,7- bis 0,8-mal so lang wie die Kronblätter. Die Fruchtblätter sind zu einem oberständigen Fruchtknoten verwachsen.
Die Kapselfrucht ist bei einer Länge von 4 bis 7 Millimetern sowie einem Durchmesser von 3 bis 5 Millimetern eiförmige oder länglich-eiförmige bis kegelförmige. Dabei erreichen sie etwa die eineinhalb bis doppelte Länge der Kelchblätter. Die braunen Samen haben eine Größe von etwa 1 Millimetern.[2]
Die Chromosomenzahl beträgt 2n = 18.[3]
Radiärsymmetrische Blüte
Blütenstand mit Blütenknospen im Detail
Stängel und Laubblätter
Das Behaarte Johanniskraut überwintert bedeckt von Laub bzw. Erde, weshalb sie als Hemikryptophyt bezeichnet wird. Bei Hypericum hirsutum erfolgt Befruchtung durch Selbst- oder Insektenbestäubung. Die Ausbreitung der Diasporen erfolgt mit Hilfe des Windes.
Die getrockneten Blüten des Behaarten Johanniskrauts enthalten bis zu 1,7 % des roten Farbstoffes Hypericin. Die Hypericin-Aufnahme führt bei nicht pigmentierten (weißen) Weidetieren (Pferde, Schafe, Ziegen etc.) nach Sonnenexposition zu Hämolyseerscheinungen. Beim Zerreiben der Blüten zwischen den Fingern tritt ein roter Farbstoff hervor.
Hypericum hirsutum ist in ganz Europa außerhalb der Mittelmeerregion und in Westasien verbreitet. Außerhalb Europas sind Funde in Xinjiang, Kasachstan, Kirgisien, Russland (europäischer Teil, Sibirien am Angara und im Sajangebirge) sowie in Algerien dokumentiert.
Diese Art tritt in kleineren bis größeren Gruppen auf. Sie kommt in Europa in flachen und mittleren Höhenlagen vor. Man findet das Behaarte Johanniskraut vorwiegend auf nährstoffreichen Kalkböden in Stauden- und ausdauernden Unkrautfluren, sowie in Hochstaudenfluren und Gebüschen der Gebirge und Laub- und Tannenwäldern mittlerer Höhenlage. Es gedeiht besonders in Gesellschaften des Verbands Atropion.[3] In den Allgäuer Alpen steigt es in Vorarlberg am Südosthand des Bärenkopfs bis zu einer Höhenlage von 1500 Metern auf.[4]
Nach den ökologischen Zeigerwerten nach Ellenberg wird die Art als Halbschattenpflanze, an mäßig warmen bis warmen Standorten, bei gemäßigtem Seeklima angegeben. Die Art bevorzugt gleichmäßig mittel feuchte (nicht nasse) Böden, die niemals stark sauer, aber sehr stickstoffreich sind.
Das Behaarte Johanniskraut (Hypericum hirsutum), auch Rauhaariges Hartheu genannt, ist eine Pflanzenart aus der Familie der Johanniskrautgewächse (Hypericaceae).
Im Unterschied zu anderen Johanniskraut-Arten ist der runde Stängel dieser Art behaart und die Blätter haben am Rand keine schwarzen Punkte.
Hypericum hirsutum is a species of flowering plant in the family Hypericaceae, commonly known as hairy St John's-wort.[1] It is found in Western Europe.
Hypericum hirsutum is a downy perennial plant that grows to two or three feet. It has erect stems and opposite pairs of untoothed, elongated oval leaves with translucent glandular dots. The terminal inflorescences have many pale yellow flowers. Each has five pointed sepals with stalked black dots on the margins. The five petals also may have black dots and the many stamens are in bundles. Hairy St John's wort is very similar to common St John's wort (H. perforatum) but can be distinguished by the downy stems and the much longer leaves.[2]
Miquelianin (Quercetin 3-O-glucuronide), a type of phenolic compound, is present in H. hirsutum.[3]
Hypericum hirsutum is a species of temperate regions and grows in Europe and western Siberia. It is uncommon and localised in Finland which is to the north of its European range[4] In Britain it is a widespread species except for the far north and west[5] while it is rare and localised in Ireland being found at only two sites in Northern Ireland and with its Irish range centred around County Dublin.[6]
Hypericum hirsutum is a perennial herb which prefers free-draining, neutral to base-rich soils. It grows in open or partially shaded habitats such as rough and ungrazed grassland, clearings and rides in woodland, on the banks of rivers and road verges. In Britain it has an altitudinal range from sea level to 450 metres (1,480 ft) in Cumberland.[7] At the very northern extreme of its range, in south-western Finland it grows in the open, lime rich situations and does not grow in shade.[4]
Botanical illustration Hypericum hirsutum is a species of flowering plant in the family Hypericaceae, commonly known as hairy St John's-wort. It is found in Western Europe.
El hipérico hirsuto[1] o Hypericum hirsutum es una especie de planta fanerógama perteneciente al género Hypericum conocicdo como hierba de San Juan. Es originaria del oeste de Europa.
Hypericum hirsutum es una planta perenne suave que alcanza un tamaño de dos o tres metros de altura. Tiene tallos erectos y pares opuestos de hojas no dentadas, son ovales y alargadas con puntos glandulares translúcidos. Las inflorescencias terminales tienen muchas flores de color amarillo pálido. Cada una tiene cinco sépalos con puntos negros en los márgenes. Los cinco pétalos también pueden tener puntos negros y los numerosos estambres están en grupos. Es muy similar a Hypericum perforatum'', pero se puede distinguir por los suaves tallos y las hojas mucho más largas.[2]
H. hirsutum crece en pastizales pobres en suelos de arcilla bien drenados, y suelos calizos. Se encuentra a menudo en los bordes de bosques, en los bancos de los ríos y bordes de caminos. Se encuentra en toda Europa occidental,[3] y en el Reino Unido florece de julio a agosto.[4]
Miquelianina (Quercetina 3-O-glucuronide), un tipo de compuesto fenólico, está presente en H. hirsutum.[5]
Hypericum hirsutum fue descrita por Carlos Linneo y publicado en Species Plantarum 2: 786. 1753.[6]
Hipérico: nombre genérico que deriva del griego hyperikon ("sobre las imágenes" o "por encima de una aparición"). Para algunos, el nombre hace referencia a la propiedad que se le atribuía de hacer huir a los malos espíritus y las apariciones; solían colgarse flores de esta planta sobre las imágenes religiosas el día de San Juan. Para otros, las glándulas de sus pétalos parecen formar imágenes (a este hecho se le dio mucha importancia en la Edad Media, ya que era utilizado en los exorcismos por sus virtudes cabalísticas).
hirsutum: epíteto latino que significa "peludo"
El hipérico hirsuto o Hypericum hirsutum es una especie de planta fanerógama perteneciente al género Hypericum conocicdo como hierba de San Juan. Es originaria del oeste de Europa.
Karvane naistepuna (Hypericum hirsutum) on naistepunaliste sugukonda naistepuna perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Tema lehed paknevad püstisel varrel vastamisi ja on kuni 1,5 mm pikkuse leherootsuga. Lehed on kuni 5 cm pikad ja mõlemalt küljelt karvased. Ülemiste lehtede kaenaldes tekivad pungad.
Õisikuks on pööris. Õis on mõlemasooline, 5 kroonlehega ja radiaalsümmeetriline. Kroonlehed, emakas ja tolmukad on kollased. Emaka asend on ülemine, see tähendab, et ta paikneb tupplehtedest kõrgemal. Tupplehed on lühikesed, 3–4 mm pikad, varre poolt kokku kasvanud ja süstjad. Nende servas on selgelt nähtavad mustade näärmete rivid. Tolmukaid on 24–30 ja pikimad neist on 7–10 mm pikad.
Vili on kupar. Kupar on munajas, piklik või kooniline, 4–7 mm pikk ja 3–5 mm lai. Seemned on pruunid ja umbes 1 mm pikkused.
Karvane naistepuna on Euroopas väljaspool Vahemere maid, samuti Lääne-Aasias madalatel ja keskmistel kõrgustel laialt levinud. Väljaspool Euroopat on teda leitud Alžeerias, Kasahstanis, Kirgiisias, Angaraa ääres, Sajaanides ja Xinjiangis.
Karvane naistepuna on Eestis harv, kasvab peamiselt läänerannikul ja Lääne-Eesti saartel, kus ta eelistab lubjarikast pinnast. [1]
Peamiselt kasvab ta toitainete- ja lubjarikkal pinnasel põõsaste ja mitmeaastaste umbrohtude hulgas, asmuti mäginiitudel ja tihnikutes ning keskmise kõrgusega lehtpuu- ja männimetsades. Ta eelistab sooje kohti parasvöötmes merelises kliimas. Pinnas peaks olema ühtlaselt niiske, aga mitte tugevalt happeline, vaid pigem lämmastikurikas.
Erinevalt teistest naistepunadest on karvase naistepuna vars karvane ja lehtedel on äärel poolläbipaistvad mustad täpid. Tema kõrgus on 30–100 cm. Nad kasvavad rühmiti ja rühmad võivad küllaltki suured olla.
Taim õitseb juunist augustini. Võimalik on nii isetolmlemine, putuktolmlemine kui ka tuultolmlemine. Kui õit sõrmede vahel hõõruda, annab õis välja punast värvi, sest sisaldab punast värvainet hüperitsiini, kuivatatud taim koguni 1,7%.
Taim talvitub nii, et tema alumised lehed on maapinnal või kõdu alla mattunud, mistõttu teda nimetatakse ka hemikrüptofüüdiks.
Karvasel naistepunal on 9 kromosoomi.
Karvane naistepuna (Hypericum hirsutum) on naistepunaliste sugukonda naistepuna perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Karvakuisma (Hypericum hirsutum) on monivuotinen, 40–80 cm korkea ruoho. Terälehdet ovat keltaiset. Nimensä mukaisesti karvakuisman varsi ja lehdet ovat karvaiset. Lajinmäärityksen varmistavat liereä varsi, suippotyviset lehdet ja nystyhampainen verhiö. Karvakuisma on keskieurooppalainen lauhkean vyöhykkeen kasvi, jonka levinneisyys Suomessa on rajoittunut maan lounaissaaristoon.
Karvakuisma (Hypericum hirsutum) on monivuotinen, 40–80 cm korkea ruoho. Terälehdet ovat keltaiset. Nimensä mukaisesti karvakuisman varsi ja lehdet ovat karvaiset. Lajinmäärityksen varmistavat liereä varsi, suippotyviset lehdet ja nystyhampainen verhiö. Karvakuisma on keskieurooppalainen lauhkean vyöhykkeen kasvi, jonka levinneisyys Suomessa on rajoittunut maan lounaissaaristoon.
Hypericum hirsutum
Le millepertuis hérissé, hirsute ou pubescent (Hypericum hirsutum L.) est une plante herbacée vivace de la famille des Clusiacées selon la classification classique (ou des Hypéricacées selon la classification phylogénétique).
Hypericum hirsutum est une plante à fleurs d'une hauteur de 40 à 80 cm. Elle se distingue des autres millepertuis notamment par le fait qu'elle est densément pubescente et par ses cils glanduleux noirs qui bordent les sépales[1].
Presque partout en France, absent de Corse.
Bois, talus, bords des chemins, prés ombragés ; préférence pour le calcaire[2].
Présent en Europe, surtout centrale et boréale, et en Asie occidentale, de l'Arménie à la Sibérie[3].
Hypericum hirsutum
Le millepertuis hérissé, hirsute ou pubescent (Hypericum hirsutum L.) est une plante herbacée vivace de la famille des Clusiacées selon la classification classique (ou des Hypéricacées selon la classification phylogénétique).
Somoćany křižomnik (Hypericum hirsutum) je rostlina ze swójby Křižomnikowych rostlinow (Hypericaceae).
Somoćany křižomnik je trajne zelo, kotrež docpěwa wysokosć wot 40 hač 100 cm.
Stołpik je husto mjechko kosmaty a kulojty.
Łopjena su husto mjechko kosmate, přećiwostejne, owalne, cyłokromne, sedźace a docpěwaja dołhosć wot 1 hač 6 cm. Wone njenjesu čorne žałzy.
Kćěje wot julija hač awgusta. Kćenja docpěwaja wulkosć wot 1,2 hač 2,3 cm a su blědožołte hač złotožołte. Keluch njese stołpikate, čorne žałzy.
Rosće na lěsnych swětlinach, lěsnych pućach, chłódkojtych lěsnych trawnikach. Preferuje suche a w prawym měrje włóžne pódy.
Rostlina w Europje rozšěrjena.
Somoćany křižomnik (Hypericum hirsutum) je rostlina ze swójby Křižomnikowych rostlinow (Hypericaceae).
Plaukuotoji jonažolė (lot. Hypericum hirsutum) – jonažolinių (Hypericaceae) šeimos jonažolių (Hypericum) genties augalas.
Rūšis įrašyta į Lietuvos raudonąją knygą.
Ruig hertshooi (Hypericum hirsutum) is een plant uit de hertshooifamilie (Hypericaceae). De plant is in Nederland zeldzaam tot zeer zeldzaam en staat op de Nederlandse Rode lijst van planten als matig afgenomen.
De plant wordt 0,4-1 m hoog en heeft rechtopstaande stengels. De bladeren zijn eirond tot langwerpig. Ruig hertshooi bloeit in juli tot september met een aan de top van de stengel zittend smal bijscherm. De kelkbladen hebben aan de rand grote gesteelde klieren en de kroonbladen hebben aan de top zwarte klieren. De doosvrucht is driehokkig.
De plant komt voor op vrij droge, kalkrijke grond in hellingbossen en op kapvlakten en tussen het gras op noordhellingen.
Het ruig hertshooi is een kensoort voor de associatie van hazelaar en purperorchis (Orchio-Cornetum).
Ruig hertshooi (Hypericum hirsutum) is een plant uit de hertshooifamilie (Hypericaceae). De plant is in Nederland zeldzaam tot zeer zeldzaam en staat op de Nederlandse Rode lijst van planten als matig afgenomen.
De plant wordt 0,4-1 m hoog en heeft rechtopstaande stengels. De bladeren zijn eirond tot langwerpig. Ruig hertshooi bloeit in juli tot september met een aan de top van de stengel zittend smal bijscherm. De kelkbladen hebben aan de rand grote gesteelde klieren en de kroonbladen hebben aan de top zwarte klieren. De doosvrucht is driehokkig.
De plant komt voor op vrij droge, kalkrijke grond in hellingbossen en op kapvlakten en tussen het gras op noordhellingen.
Multimedia w Wikimedia Commons Dziurawiec kosmaty (Hypericum hirsutum L.) – gatunek rośliny wieloletniej z rodziny dziurawcowatych. Występuje w południowej i środkowej Europie. W Polsce występuje tylko na południu, także jako gatunek zawleczony[2].
Bylina, hemikryptofit. Rośnie w widnych, wilgotnych lasach i brzegach lasów, porębach i zaroślach, chętnie na glebach gliniastych. Kwitnie od czerwca do sierpnia. Gatunek charakterystyczny dla związku (AlL..) Atropion belladonnae[3].
Dziurawiec kosmaty (Hypericum hirsutum L.) – gatunek rośliny wieloletniej z rodziny dziurawcowatych. Występuje w południowej i środkowej Europie. W Polsce występuje tylko na południu, także jako gatunek zawleczony.
Luden johannesört (Hypericum hirsutum) är en växtart tillhörande familjen Johannesörtsväxter.
Wikimedia Commons har media som rör Luden johannesört.
Luden johannesört (Hypericum hirsutum) är en växtart tillhörande familjen Johannesörtsväxter.
Hypericum hirsutum L.
Зверобо́й жестковоло́сый, или Зверобой волоси́стый (лат. Hypéricum hirsútum) — многолетнее травянистое растение, вид рода Зверобой (Hypericum) семейства Зверобойные (Hypericaceae).
Травянистое растение, высотой 50—100 см. Корневище ползучее, утолщённое, шириной 1,5—2 мм. Стебель округлый или цилиндрический, прямой, продольные борозды отсутствуют. Вместе с листьями и цветоножками стебли мягкие, пушистые, покрыты полосками рыжевато-белого цвета. Иногда растения могут быть почти полностью голыми и лишь на верхушке с короткими волосками.
Листья яйцевидно-продолговатой или эллиптической формы, длиной 1,7—5 см и шириной 1—2 см, тупые, голубовато-зелёного цвета, отсутствуют чёрные желёзки по краю, почти сидячие. Черешки короткие, длиной 1—1,5 мм.
Цветки многочисленные, длина 3,5—25 см, ширина 1,5—6 см. Соцветие — метёлка, форма продолговатая. Прицветники ланцетной или линейно-ланцетной формы, длиной 2 мм и шириной 0,5 мм, острые, края железисто-зубчатые. Чашелистники линейно-ланцетной или продолговато-ланцетной формы, длина 3,5—4 мм, ширина 0,7—1 мм, островатые, оголённые, края железисто-зубчатые. Лепестки жёлтого или бледно-жёлтого, продолговато-эллиптической формы, длиной 1—1,2 см и шириной 0,5 см, неравнобокие, в верхней части расположены чёрные желёзки на ножках. Тычинки многочисленные, располагаются в 3 пучка.
Завязь яйцевидной формы, длиной 1,5 мм. Столбиков 3, удлинённые, длина 6 мм. Коробочка яйцевидной или продолговато-яйцевидной формы, коричневого цвета, длиной 4—6 мм и шириной 3—5 мм, борозды продольные. Семена мелкие, длиной 1 мм, цилиндрической формы, коричневого цвета. Цветение длится с июля по август. Плодоношение происходит в сентябре[2].
Вид описан из Европы.
Зверобой жестковолосый произрастает на лесистых долинах и склонах[2], в ущельях, на опушках лесов и в лесах, галечниках. В горах поднимается до высоты 2 800 м[2]. В одном листе этого растения содержится около 101,3—120 мг витамина C.
Распространён в Алжире, Турции и Иране[3].
Вид Зверобой жестковолосый входит в род Зверобой (Hypericum) семейство Зверобойные (Hypericaceae).
Зверобо́й жестковоло́сый, или Зверобой волоси́стый (лат. Hypéricum hirsútum) — многолетнее травянистое растение, вид рода Зверобой (Hypericum) семейства Зверобойные (Hypericaceae).
毛金丝桃（学名：Hypericum hirsutum）为藤黄科金丝桃属下的一个种。
|access-date=中的日期值 (帮助)
这是一篇與植物相關的小作品。你可以通过编辑或修订扩充其内容。 
