Siberi kontpuu (Cornus alba) on kontpuuliste sugukonna kontpuu perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine põõsas.
Cornus tuleb ld. k., kus cornu tähendab sarve. Nimi viitab kontpuu puidu kõvadusele. Ladinakeelne liiginimi alba tähendab valget ja märgib viljade värvust.[1]
Lehed on elliptilised, ühtlaselt teravneva tipuga, ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt sinakashallid, pealt hõredalt, alt (tihedalt) lühikarvased, 5–10 cm pikad, 2–7 cm laiad. Sügisel omandavad lehed violetjaspunase või tumevioletja värvuse.[2]
Kontpuu õitseb mais. Õied on kuni 8 cm läbimõõduga tihedates, lamedates, kännasjates õisikutes, kollakasvalged. Sageli õitseb sügisel teist korda.[3]
Viljad on luuviljad piklik-kerajad, kuni 8 mm pikad, sinakasvalged kuni valged, kaetud kirmega, valmivad augustis.[1]
Suvehaljas põõsas kasvab kuni 3 m kõrguseks. Kontpuu on noorelt püstiste ja vanemas eas rippuvate korallpunaste võrsetega põõsas. Väga dekoratiivse võrsevärviga ja ilusate viljadega, lehtede sügisvärvusega ja rikkaliku õitsemisega põõsad.[2]
Looduslikult kasvab Euroopa kirdeosas, Siberis, Kaug-Idas ja Mongoolias. On levinud terves maailmas ja ka Eestis, sest on väga dekoratiivne ilupõõsas.[4]
Ta on külmakindel, varjutaluv ja mullastiku suhtes vähenõudlik. Talle ei sobi liiga kuivad mullad. Teda paljundatakse nii seemnetest kui ka võrsikutega. Talub hästi saastunud linnatingimusi. Sobib kasvatada üksikpõõsana, rühmiti ja kärpimata, nii vabavormilise kui ka kärbitud hekina.[3]
Siberi kontpuu (Cornus alba) on kontpuuliste sugukonna kontpuu perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine põõsas.
