Nikko nulg ehk lühiokkaline nulg (Abies homolepis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast. Ta on lähedane sugulane momi ja jaapani nuluga ning hübridiseerub nendega looduslikult.[3]
Puu kasvab tavaliselt kuni 30, harva kuni 40 m kõrguseks, tüve läbimõõt on kuni 1,0 (1,5) m. Võra on laikoonusja kujuga. Tüve koor on noortel puudel sile, hall, vanematel puudel hallikaspruun, kestendav. Pungad on pruunid, 3–5 mm pikkused, keskmiselt või tugevalt vaigused. Võrsed on läikivad, karvadeta, hallid või pruunikad, sügavate vagudega. Okkad on 1–3 cm pikkused, pealt läikivad ja tumerohelised, allküljel kaks heledat 11–13 realist õhulõheriba, tipuosas väikse sisselõikega, kahe vaigukäiguga, noortel puudel terava, vanematel poolterava või tömpja tipuga.[3]
Õitseb mais-juunis, käbid valmivad oktoobris[4]. Isasõisikud on 10–20 mm pikkused, kollakaspruunid. Käbid on püstised, noorena tumepurpurjad, valminult purpurjaspruunid, pikkus 7–12 cm, läbimõõt 1,5–2 cm. Seemnete kestad on 6–9 mm, tiivakesed umbes 10–12 mm pikkused.[3]
Nikko nulg on levinud Jaapani kesk- ja lõunaosas (Honshūl, Shikokul ja Kyūshūl), kus ta kasvab mägedes 700–2200 m kõrgusel üle merepinna. Kasvuvöönd asub kõrguslikult momi nulu ja jaapani nulu metsavööndite vahel. Kasvab üldjuhul segametsades, harva puhaspuistus. Ta talub hästi varju, kuid kasvukiirus on sel juhul väga väike.[3]
Temaga kasvavad koos järgmised puuliigid: eriokkaline tsuuga (Tsuga diversifolia), hondo kuusk (Picea jezoensis var. hondoensis), korea seedermänd (Pinus koraiensis), jaapani mänd (Pinus parviflora), jaapani elupuu (Thuja standishii), kivikask (Betula ermanii), täkiline pöök (Fagus crenata) jt.[5]
Nikko nulul eristatakse kahte teisendit:[1]
1861. aastal Euroopasse toodud nikko nulg pole meil kuigi külmakindel, kuna ta talub talvel külmakraade kuni –23...–29 °C[6]. Katsetada võiks eelkõige saartel ja Lääne-Eesti rannikupiirkonnas. Meie sisemaa karmimad talved põhjustavad talle tugevaid külmakahjustusi, puu võib külmuda kuni lumepiirini. Heitgaaside ja tahmaga saastunud õhku talub ta sarnaselt mandžuuria nuluga üsna rahuldavalt. Suuremaid puid (kuni 8 m) kasvab meil Tallinna Botaanikaaias.[7]
Nikko nulg ehk lühiokkaline nulg (Abies homolepis) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast. Ta on lähedane sugulane momi ja jaapani nuluga ning hübridiseerub nendega looduslikult.
