Austraalia händpart (Oxyura australis) on väikest kasvu jäiga sabaga Austraalia part. Nii emas- kui ka isaslind kasvavad kuni 40 cm pikkuseks. Isaslinnul on kiltkivisinine nokk, mis muutub pesitsushooajal helesiniseks. Pesitsushooajal on pardi sulestik kastanpruun, hiljem muutub see tumehalliks. Emaslinnul on aga aastaringselt must sulestik pruunide laikudega. Austraalias on see part kohalik lind, pesitsedes nii sisemaa märgaladel kui ka kunstlikel märgaladel. Händparte on raske jälgida arusaamatu käitumise tõttu pesitsemishooajal sügisel ja talvel. Paaritumishooajal on isastel väga keeruline paaritumisrituaal. Need linnud on omnivoorid ehk kõigesööjad, eelistades vees elavaid selgrootuid. Händpart on ohustatud liik. Peamisteks ohtudeks neile on püsiv ja sügav märgalade vee äravool, märgalade lagunemine, sooldumine, märgaladel karjatamine ning põhjavee alanemine.
Esimest korda kirjeldas austraalia händparti aastal 1836 ornitoloog John Gould.
Partide sabasuled koosnevad paksudest lülisarnastest jätketest ning linnud hoiavad saba tavaliselt veepinnal. Ennast või paarilist kaitstes hoiavad need pardid saba püstiasendis. Isaslinnud hoiavad ka siis saba püsti, kui näevad emaslinnus oma tulevast paarilist. Austraalia händpartidel on jalad tavaliselt väga tugevad, need aitavad ujuda ja ka sukelduda. Võrreldes teiste partidega on see part eriline, kuna ujub pigem madalas vees. Nagu eespool öeldud, muutub isastel händpartide nokk sigimisperioodil helesiniseks. Pea ja kael muutuvad läikivmustaks ning selg ja tiivad kastanivärvi. Väljaspool sigimisperioodi on nende pea ja kael must hallide täppidega ning keha tumehall. Mõned isaslinnud säilitavad oma sulestiku aastaringselt. Emastel partidel sulestik aasta jooksul ei muutu. Nende pea on tumepruun ning selg ja tiivad kaetud mustade sulgedega, millel on helepruunid otsad, andes neile laigulise välimuse. Emase pardi nokk on tume hallikaspruun ning jalad on hallikaspruunid. Isaslindude jalad on aga hallid.
Austraalia händpart (Oxyura australis) on väikest kasvu jäiga sabaga Austraalia part. Nii emas- kui ka isaslind kasvavad kuni 40 cm pikkuseks. Isaslinnul on kiltkivisinine nokk, mis muutub pesitsushooajal helesiniseks. Pesitsushooajal on pardi sulestik kastanpruun, hiljem muutub see tumehalliks. Emaslinnul on aga aastaringselt must sulestik pruunide laikudega. Austraalias on see part kohalik lind, pesitsedes nii sisemaa märgaladel kui ka kunstlikel märgaladel. Händparte on raske jälgida arusaamatu käitumise tõttu pesitsemishooajal sügisel ja talvel. Paaritumishooajal on isastel väga keeruline paaritumisrituaal. Need linnud on omnivoorid ehk kõigesööjad, eelistades vees elavaid selgrootuid. Händpart on ohustatud liik. Peamisteks ohtudeks neile on püsiv ja sügav märgalade vee äravool, märgalade lagunemine, sooldumine, märgaladel karjatamine ning põhjavee alanemine.
