Tuvilased (Columbidae) on lindude sugukond tuviliste seltsist.
Kõik liigid peale turteltuvi elutsevad inimasulate läheduses[1].
Tuvid pole küll rändlinnud (v.a turteltuvid), kuid nad on kodutee leidmises väga osavad (nt kodutuvi)[1].
Tuvid toituvad enamjaolt teraviljast, kuid söövad ka lehti, marju ja mugulaid[1].
Tuvi hääl on nagu kumedalt kõlavad "kuu"-silbi variatsioonid, turteltuvi aga nurrub ja kaelus-turteltuvi hääl tundub veidi oigav[1].
Tuvidel on elu jooksul vaid üks paariline[1]. Nad pesitsevad paarikaupa ja kindlal maa-alal (territoriaalselt)[1].
Tuvide pesa meenutab okstest tehtud hõredat lasundit, milles on tavaliselt 2 muna[1]. Üles kasvatatakse 2–3 pesakonda aastas, ent 4 või 5 pole ebatavalised ja ette võib tulla ka 6 pesakonda[1]. Mõlemad vanemad hooldavad ja toidavad poegi, haududes vaheldumisi 16–18 päeva[1].
Kõik Eestis elavad tuvilased on perekondadest tuvi (Columba) ja turteltuvi (Streptopelia).
Tuvilased jaotatakse järgmiste perekondade vahel:
Tuvilased (Columbidae) on lindude sugukond tuviliste seltsist.
Kõik liigid peale turteltuvi elutsevad inimasulate läheduses.
Tuvid pole küll rändlinnud (v.a turteltuvid), kuid nad on kodutee leidmises väga osavad (nt kodutuvi).
Tuvid toituvad enamjaolt teraviljast, kuid söövad ka lehti, marju ja mugulaid.
Tuvi hääl on nagu kumedalt kõlavad "kuu"-silbi variatsioonid, turteltuvi aga nurrub ja kaelus-turteltuvi hääl tundub veidi oigav.