Vägihein (Verbascum) on taimede perekond mailaseliste sugukonnast.
Perekonda kuulub umbes 250 liiki. Liikide levilaks on Euroopa ja Aasia, kõige suurem liigitihedus esineb Vahemere maades.
Vägiheina perekonda kuuluvad liigid on mitmeaastased, harva üheaastased rohttaimed või poolpõõsad, mis kasvavad 0,5–3 meetri kõrgusteks. Esimesel aastal moodustub maapinnale tihe lehekodarik, millest kasvab järgmisel aastal õisikuvarb. Lehed asetsevad vahelduvalt, on sageli kaetud tihedate karvadega. Õitel on viis sümmeetrilist kroonlehte. Levinuim õievärv on kollane, leidub ka oranžide, punakaspruunide, tumepunaste, siniste ja valgete õitega liike. Viljaks on kupar, milles on palju väikseid seemneid.
Eestis kasvab kaks liiki: üheksavägine (Verbascum thapsus) (paiguti) ja must vägihein (Verbascum nigrum) (tavaline). Harva leidub ka nende kahe liigi hübriidi kink-vägihein (Verbascum x collinum).
Vägihein (Verbascum) on taimede perekond mailaseliste sugukonnast.
Perekonda kuulub umbes 250 liiki. Liikide levilaks on Euroopa ja Aasia, kõige suurem liigitihedus esineb Vahemere maades.
Vägiheina perekonda kuuluvad liigid on mitmeaastased, harva üheaastased rohttaimed või poolpõõsad, mis kasvavad 0,5–3 meetri kõrgusteks. Esimesel aastal moodustub maapinnale tihe lehekodarik, millest kasvab järgmisel aastal õisikuvarb. Lehed asetsevad vahelduvalt, on sageli kaetud tihedate karvadega. Õitel on viis sümmeetrilist kroonlehte. Levinuim õievärv on kollane, leidub ka oranžide, punakaspruunide, tumepunaste, siniste ja valgete õitega liike. Viljaks on kupar, milles on palju väikseid seemneid.
Eestis kasvab kaks liiki: üheksavägine (Verbascum thapsus) (paiguti) ja must vägihein (Verbascum nigrum) (tavaline). Harva leidub ka nende kahe liigi hübriidi kink-vägihein (Verbascum x collinum).
