Harilik vesikanep (Eupatorium cannabinum) on korvõieliste sugukonda vesikanepi perekonda kuuluv taimeliik.
Kasvukohana eelistab vesikanep liigniisket pinnast, näiteks veekogude kaldaalad, kraavikaldad, raiesmikud, võsastikud, metsasihid.
Eestis tavaline[1]. Leiukohti on viimastel aastakümnetel lisandunud. [2]
Vesikanep on suur rohttaim, maapealse varre kõrgus on 50-100 (150) cm[1]. Õied moodustavad kännasja liitõisiku, üksikõis on roosakat, harva ka valget värvi. Õitseaeg on juulis (harva algab juunis ning võib kesta ka kuni septembrini)[1].
Vesikanepit võiks kasvatada ilutaimena veekogude kallastel parkides. Vars ja lehed annavad sinist värvainet. [3] Varem kasutatud ravimtaimena. Mitte kasutada seespidiselt, sest alkaloidide tõttu on droogil maksa kahjustav ja vähki tekitav mõju. Kokkupuude värske taimega võib põhjustada nahaärritust. [4]
Harilik vesikanep (Eupatorium cannabinum) on korvõieliste sugukonda vesikanepi perekonda kuuluv taimeliik.
Kasvukohana eelistab vesikanep liigniisket pinnast, näiteks veekogude kaldaalad, kraavikaldad, raiesmikud, võsastikud, metsasihid.
Eestis tavaline. Leiukohti on viimastel aastakümnetel lisandunud.