Aedmajoraan ehk vorstirohi (Origanum majorana, ka Majorana hortensis) on huulõieliste sugukonda, pune perekonda kuuluv Eestis üheaastase taimena kasvatatav rohttaimeliik. Aedmajoraani kasutatakse nii maitse-, ravim- kui ka meetaimena.[1][2][3]
Taime algne kodumaa on Väike-Aasia või Põhja-Aafrika.[4][5]
Aedmajoraani perekonna nimetus Origanum tuleneb kreekakeelsest sõnast oregano, mis tähendab mägede rõõmu, kuid liigiepiteedi majorana tähendus araabia keeles on püsiv, kadumatu (viidates aedmajoraani tugevale lõhnale).[1]
Aedmajoraan on kodutaim, mida Eestis kasvatatakse üheaastase maitse- ja ravimtaimena.[1][2] Taim on tundlik öökülmade suhtes varasel arenguetapil, mistõttu tuleb kesk- ja põhjavööndi aladel taimi ette kasvatada. Soojemates piirkondades on aedmajoraan mitmeaastane taim.[6] Aedmajoraan nõuab kasvuks valgust ja kerget toitaineterikast mulda.[5][6]
Aedmajoraan on püstise varrega 30–60 cm pikkune intensiivse aroomiga poolpõõsas.[2][6]
Taime lehed on ovaalsed, tömbi tipuga ning kaetud viltjate hallide karvakestega. Õie moodustavad õisikutesse harunenud valged või helelillakad/roosakad väikesed õied.[6]
Aedmajoraani ürt sisaldab 1–2% eeterlikke õlisid, sabineeni ja selle derivaate (sabineenhüdraat, sabineenhüdraatatsetaat), õies on õlide sisaldus 3%.[1][2] Lisaks eeterlikele õlidele sisalduvad taimes ka flavonoidid, bioflavonidid, polüsahhariidid, tanniinid, trierpeenid, lihtfenoolid ja kohvhappe derivaadid.[2] Noored aedmajoraanivõrsed sisaldavad ka askorbiinhapet (~44 mg) ja karoteeni (5,5 mg).[6]
Aedmajoraani droogiks on ürt Majoranae herba, mida kogutakse õitsemise ajal (juulis ja augustis).[1][2] Kuivatamise eel eemaldatakse taimelt varred ning pannakse hea õhuvahetusega hämarasse ruumi kuivama. Selleks, et droogi värvus mustjaks ei muutuks, tuleks droogi kuivatada temperatuuril 35–40 kraadi.
Kuivatatud lehtede ja õite segust droogi kasutatakse salvide, tõmmiste ja vannide tegemiseks.
Aedmajoraani droogi sisaldavaid vanne kasutatakse reuma, liigesepõletike ja podagra raviks, antibakteriaalse toime tõttu põletike ja valu leevendamiseks.[1][2]
Aedmajoraani ürdist valmistatud salvi kasutatakse närvivalude ja nahapõletike leevendamiseks.
Aedmajoraani vesitõmmist tarbitakse 1–2 klaasi päevas maomahla soolhappesisalduse tõstmiseks, kõhupuhituse, spasmide lõõgastamiseks, valu leevendamiseks, söögiisu tekitamiseks, seedimise soodustamiseks, röga lahtistamiseks. Vesitõmmis omab ka antibakteriaalset toimet.
Aedmajoraani kasutatakse eesti jõuluroa verivorsti tegemisel.[1] Maitsetaimena võib taim olla nii värskel kui ka kuivatatud kujul, sageli kasutatakse majoraani liha-, kala- ja konservitööstuses, kuid taime on lisatud ka karastusjookidesse ja likööridesse.[3]
Antiikajal lisati taime ka õlle ja veini sisse, uskudes, et see annab armujõudu.
Taime on tugeva aroomi tõttu on seda kasutatud ka lõhnaainena viiruki kujul armastusjumalanna Aphrodite auks. Lõhnasisalduse tõttu on aedmajoraani kasutatud ka pesuvee lõhnastamiseks, mööbli poleerimiseks ja puukoide tõrjumiseks.[1]
Aedmajoraan on tuntud ka hea meetaimena.[3]
Võimalike ohtude vähendamiseks on aedmajoraaniürti soovitatav lisada teesegudele väikestes kogustes.
Taime pole soovitatav tarvitada üle 2–3 nädala ning ületada maksimaalset soovituslikku kogust päevas, milleks on 2–4 tl droogi.
Aedmajoraan võib olla toime poolest tervisele ohtlik, rasedatel ning imikutel ja väikelastel vastunäidustatud.
Ühtlasi pole taime raviomadusi veel teaduslikult tõestatud, kuid välistatud pole ka nende eksistents.[1][2]
Aedmajoraan ehk vorstirohi (Origanum majorana, ka Majorana hortensis) on huulõieliste sugukonda, pune perekonda kuuluv Eestis üheaastase taimena kasvatatav rohttaimeliik. Aedmajoraani kasutatakse nii maitse-, ravim- kui ka meetaimena.
Taime algne kodumaa on Väike-Aasia või Põhja-Aafrika.
Aedmajoraani perekonna nimetus Origanum tuleneb kreekakeelsest sõnast oregano, mis tähendab mägede rõõmu, kuid liigiepiteedi majorana tähendus araabia keeles on püsiv, kadumatu (viidates aedmajoraani tugevale lõhnale).
