See artikkel räägib lindudest; tähtkuju kohta vaata artiklit Paradiisilind (tähtkuju) Paradiisilindlased (Paradisaeidae) on värvuliste sugukond, kuhu kuulub umbes 40 liiki.
Üle 30 liigi on levinud Uus-Guinea saarel, mõned liigid ka selle lähisaartel, Maluku saartel ja Austraalia idaosas. Paljudel liikidel on väga piiratud levila.
Paradiisilindlased sarnanevad kehaehituselt varesega ning nad on vareslaste lähedane sugukond. Nad on varblase kuni varese suurused, arvestamata mõne liigi pikki, kuni meetri pikkuseid sabasulgi. Jalad ja nokk on tugevad. Tiivad on ümarad ja osade liikide isaslindudel heli tekitamise eesmärgil modifitseerunud. Paljude liikide isastel on mitmekesise kuju ja värvusega ehissuled.
Paradiisilindlased elavad peamiselt troopilistes metsades. Mitut liiki on täheldatud ka mangroovides. Kolmkümmend liiki neljakümnest asustavad kõrgusvahemikku 1000-2000 m. [1]
Enamusel paradiisilindlastel on keerulised pulmamängud. Hübriide eri liikide vahel tuleb ette sageli, ning osa hübriide on kirjeldatud liikidena. Paradiisilindlased ehitavad suure ja kausja pesa puu otsa. Kurnas on üks või kaks muna.
Paradiisilindaste toiduks on peamiselt puuviljad ja lülijalgsed. Osade liikide toidus valdavad puuviljad, teistel lülijalgsed.
BirdLife'i järgi on ohustatud kümme liiki paradiisilinde. [1]
Uus-Guinea põlisrahvad on kasutanud oma rituaalides paradiisilindude eredaid sulgi ilmselt juba mõni tuhat aastat.
Paradiisilindlased (Paradisaeidae) on värvuliste sugukond, kuhu kuulub umbes 40 liiki.
