Suur teeleht (Plantago major) on ühekojaline rohttaim teeleheliste sugukonnast teelehe perekonnast.
Suur teeleht on pärismaine peaaegu kõikjal Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Inimene on ta endaga kandnud ka teistele mandritele. Eestis on ta inimasustuse läheduses sage.
Teeleht kasvab teeradadel ja aedades, ka mererannikul ja niitudel. Ta on üks väheseid taimi, mis talub hästi tallamist. Taim eelistab kuivi ja valgusrikkaid kasvukohti.
Teeleht on levinud umbrohi murus, kus ta kohaneb hästi niitmisega ja moodustab väikesed lehed maapinna lähedusse, lämmatades teised taimed.
Taime kõrgus on enamasti 10–35 cm. Lehed on tumerohelised, munakujulised, siledad. Maapealne vars puudub, lehed on juurmised, algavad kimbuna maapinnalt, moodustades spiraalse asetusega kodariku. Lehel on 5–7 tugevat kaarekujulist roodu.
Teeleht õitseb suve algusest kuni oktoobrini. Õievars on 10–40 cm pikk, püstine. Õisik on kuni 20 cm pikkune tähk. Õied on väikesed ja peaaegu raotud. Taim on tuultolmleja.
Vili on kupar. Kupras on 8–16 umbes 1 mm suurust tumepruuni seemet. Üks taim võib anda kuni 60 000 seemet. Teeleht paljuneb kõige sagedamini seemnete abil, mida kannab oma jalgadega laiali inimene.[1]
Teeleht on levinud rahvameditsiinis. Tema lehti tarvitatakse verejooksu sulgeva ja verd puhastava vahendina. Purustatud lehti pannakse värskele haavale.
Teelehte kasutatakse ka maksa- ja neeruhaiguste, pea- ja hambavalu vastu. Kuivatatud lehtedest teed on kasutatud röga lahtistava vahendina.
Meditsiinis kasutatakse seemnetest tehtud keedist mao- ja soole haavandite raviks.
Suur teeleht (Plantago major) on ühekojaline rohttaim teeleheliste sugukonnast teelehe perekonnast.
