Leeksäälik (Oreothlypis gutturalis) on sääliklaste sugukonda kuuluv lind.
Leeksäälik on levinud Costa Rica ja Panama lääneosa mägimetsades 1850–3000 meetri kõrgusel. [1] Kariibi mere poolsetel mäenõlvadel võib teda vihmaperioodil septembrist novembrini leiduda madalamale kuni 1400 meetrini. Leeksäälik on enamasti paikne. [1]
Vanalinnu pikkus on 12 cm, tema ülapool on kilthall; seljal on must kolmnurkne laik, valjasriba ja silma ümbrus on mustad; kurgualusest kuni kõhuni oranžpunane, mis vastandub valge kuni hallika kõhuga. Sugupooled on peaaegu samased, isaslinnul on silma ümbruses musta ulatuslikumalt. Noorlinnu ülapool on pruunim ja alapool tuhmim, nõrk silmatriip ja tiivavöödid kollakad. Häälitsus on terav tšit.
Leeksäälik rajab sügava tassikujulise pesa puu otsa või nõlvakule. Pesa varjavad ülalt epifüüdid või samblad. Märtsi ja maikuu vahel on kurnas kaks valget muna. Toiduks on tõugud, putukad ja ämblikud, mida oma terava nokaga nopib lehestikust. Vahel sööb ka võõrikute (Loranthaceae) ja muid marju.
Leeksäälik (Oreothlypis gutturalis) on sääliklaste sugukonda kuuluv lind.
