Võsalill (Moehringia L.) on nelgilaadsete seltsi nelgiliste sugukonda kuuluv perekond.
Võsalilled kasvavad parasvöötme põhjaosas. Euroopas ja Lääne-Siberis kasvab ta põhja suunas kuni Arktikani.
Perekonna kirjeldas Carl von Linné aastal 1753. Perekond on nime saanud saksa arsti ja loodusuurija Paul Heinrich Gerhard Möhringi järgi.
1992. aastaks oli perekonnas kirjeldatud 31 liiki. 2007. aastal viidi 4 liiki üle perekonda Arenaria, jättes alles 27 liiki.
Võsalille õiel on 4 või 5 kroonlehte. Vili on 4 või 6 kohaga kupar. Seemned on mustad.
Eestis on levikult tavaline harilik võsalill (Moehringia trinervia). Haruldane on ida-võsalill (Moehringia lateriflora), mida seni on leitud vaid Narva jõe piirkonnas. [1]
Võsalill (Moehringia L.) on nelgilaadsete seltsi nelgiliste sugukonda kuuluv perekond.
Võsalilled kasvavad parasvöötme põhjaosas. Euroopas ja Lääne-Siberis kasvab ta põhja suunas kuni Arktikani.
Perekonna kirjeldas Carl von Linné aastal 1753. Perekond on nime saanud saksa arsti ja loodusuurija Paul Heinrich Gerhard Möhringi järgi.
1992. aastaks oli perekonnas kirjeldatud 31 liiki. 2007. aastal viidi 4 liiki üle perekonda Arenaria, jättes alles 27 liiki.
Võsalille õiel on 4 või 5 kroonlehte. Vili on 4 või 6 kohaga kupar. Seemned on mustad.
