Kiivertihane (Parus holsti) on tihaslaste sugukonda tihase perekonda kuuluv lind.
Kiivertihane on Taiwani saare endeem. Paigalind.
Vana isaslinnu laup, valjasriba, põsed ja keha alapool on kollased, pealagi ja kiivritaoline tutt on sinise läikega mustad, tuti pikemate sulgede tipud ja laik kuklal on valkjad. Selg on sinirohelise läikega nõgimust. Saba ülapoole kattesuled on mustad. Tüürsuled on sinakasmustad siniste välisservade ja valgete tippudega. Äärmiste tüürsulgede välisservad on valged. Tiivad on sinakasmustad, suurte kattesulgede servad on laialt valged, küünarsulgede ja küünrahoosulgede tipud on valged. Nukktiib ja labahoosuled on mustad. Emaslinnul on tutt lühem, selg oliivroheline, saba ja tiivad tuhmimad ning kõhul puudub must laik. Noorlind on vanalinnust heledam, sinihalli ülapoole ja valkja alapoolega. vikerkest on tumepruun.
Kiivertihane häälitseb rasvatihase moodi. Laulavad mõlemad sugupooled. Laul koosneb mitmesugustest kolmesilbilistest motiividest, iga motiivi korratakse 3–7 korda.
Kiivertihane elab mägede vanades lehtmetsades, bambusemetsades ja parasvöötme okasmetsades 700–2500 m kõrgusel. Teda kohtab kas üksinda, paarikaupa või väikeste salkadena puurinde keskmises osas, Ta toitub peamiselt putukatest.
Kiivertihase paaritumisaeg on aprillis. Pesa rajab ta kõrgele puuõõnsusse. Pesamaterjaliks on kuivad lehed, samblikud, sammal ja suled. Ta võib kasutada sama pesa mitu aastat järjest, lisades igal aastal uut pesamaterjali. Kurnas on 3–5 muna.
Pärast pesitsushooaega võib kiivertihane koos teiste väikeste laululindudega suuremaid seltsinguid moodustada.
Kiivertihane on üsna haruldane. Teda ohustab peamiselt sobivate elupaikade kadu. Umbes 11% levilast on kaitsealune maa.
Kiivertihaseid ohustavad linnupüüdjad, kes neid kauni välimuse tõttu suurel hulgal püüavad ja välja veavad.
