Nastiklased[1] (Colubridae) on madude liigirohkeim sugukond. Neid on väga mitmesugustes elupaikades kõigil mandritel peale Antarktise. Eesti looduses on ainsa liigina esindatud harilik nastik. Nastiklaste levila piiriks on üldiselt 55 kraadi põhjalaiust, erandiks vaid Euroopa, Loode-Venemaa ja Skandinaavia maad, kus levila ulatub 65. laiuskraadini Soomes. Nii puuduvad nad suuremal osal Venemaast ja Kanadast, Austraaliast ja ka Iirimaalt ja Uus-Meremaalt.
Zaher süstematiseeris sugukonna Colubridae järgmisteks alamsugukondadeks:
Enamik Colubridae sugukonna madusid on mürgitud või poolmürgised (liivamadu, bumslang jt), kuid seda tuleb mõista nii, et nad pole üldjuhul inimesele ohtlikud peamiselt oma suu ja hammastiku ehituse tõttu – neil puuduvad suu eesosas nn mürgihambad.[2]Aga nende hulgas on ka päris mürgiseid madusid.[3]
Samas on paljude liikide sülg ja nn mürk (toksiin) toksiline nende saakloomade jaoks.
Mõned Aafrikas levinud liigid on põhjustanud ka inimeste mürgistusi ja surma. Teadlased püüavad seletada neid juhtumeid iga mao eripäradega ja ka madude süljenäärmete eritiste väga varieeruva keemilise koostisega, mis võib erineda isegi ühe pesakonna madudel.[4]
Colubridae sugukonda liigitatud maod on enamasti saledad, suurim neist on Kagu- ja Lõuna-Aasias levinud kuni 3,5-meetrine suursilmmadu, väikseim aga kuni 10 cm pikkune kääbusmadu Malai saartel. Enamik nastiklasi on ovipaarsed ehk munejad. Nad toituvad peamiselt pisiimetajaist, lindudest, kaladest, kahepaikseist ja selgrootuist.
Nastiklased (Colubridae) on madude liigirohkeim sugukond. Neid on väga mitmesugustes elupaikades kõigil mandritel peale Antarktise. Eesti looduses on ainsa liigina esindatud harilik nastik. Nastiklaste levila piiriks on üldiselt 55 kraadi põhjalaiust, erandiks vaid Euroopa, Loode-Venemaa ja Skandinaavia maad, kus levila ulatub 65. laiuskraadini Soomes. Nii puuduvad nad suuremal osal Venemaast ja Kanadast, Austraaliast ja ka Iirimaalt ja Uus-Meremaalt.