Planhigyn blodeuol bychan yw Sgorpionllys y maes sy'n enw gwrywaidd. Mae'n perthyn i'r teulu Boraginaceae. Yr enw gwyddonol (Lladin) yw Myosotis arvensis a'r enw Saesneg yw Field forget-me-not.[1] Ceir enwau Cymraeg eraill ar y planhigyn hwn gan gynnwys Ysgorpionllys y meysydd, Goferwlydd yr ŷd, Llys-coffa'r maes, Nad fi'n anghof, Ysgorpionllys.
Planhigyn blodeuol bychan yw Sgorpionllys y maes sy'n enw gwrywaidd. Mae'n perthyn i'r teulu Boraginaceae. Yr enw gwyddonol (Lladin) yw Myosotis arvensis a'r enw Saesneg yw Field forget-me-not. Ceir enwau Cymraeg eraill ar y planhigyn hwn gan gynnwys Ysgorpionllys y meysydd, Goferwlydd yr ŷd, Llys-coffa'r maes, Nad fi'n anghof, Ysgorpionllys.
Markforglemmigej (Myosotis arvensis), ofte skrevet mark-forglemmigej, er en 20-40 cm høj urt, der vokser på agerjord. Man ved ikke, om den er oprindeligt hjemmehørende i Europa, eller om den er spredt hertil med agerbruget.
Markforglemmigej er en en- eller toårig, urteagtig plante med en opstigende vækst. Stænglerne er tæt hårede, runde i tværsnit og ofte lidt brunrødt anløbne. Bladene sidder spredt, og de er hele og elliptiske med hel rand. Begge bladsider er blødt hårede og græsgrønne.
Blomstringen sker i maj-juni, hvor man finder dem siddende i endestillede stande, (svikler). De enkelte blomster er femtallige og regelmæssige med hulkravede, lyseblå (sjældnere: lyserøde) kronblade. Frugterne er spaltefrugter med brune, glatte delfrugter.
Rodnettet består af trævlede rødder.
Arten er udbredt i Asien og Europa, hvor den har flest forekomster i bjergegne og nordlige eller kystnære områder. Man ved ikke, om den er oprindeligt hjemmehørende i Europa, eller om den er spredt hertil med agerbruget. Den vokser i krat, på ruderater, langs veje og i dyrkede marker, og alle steder foretrækker den fugtige, næringsrige lerjorde.
I et læbælte i Turew-området i det vestlige Polen vokser den sammen med bl.a. agersnerle, agersvinemælk, hyrdetaske, alm. rajgræs, alm. røllike, burresnerre, canadisk bakkestjerne, engrottehale, engsvingel, febernellikerod, havemalurt, hvidmelet gåsefod, storblomstret hønsetarm, vejpileurt og vårærenpris[1]
Markforglemmigej (Myosotis arvensis), ofte skrevet mark-forglemmigej, er en 20-40 cm høj urt, der vokser på agerjord. Man ved ikke, om den er oprindeligt hjemmehørende i Europa, eller om den er spredt hertil med agerbruget.
Das Acker-Vergissmeinnicht (Myosotis arvensis) ist eine Pflanzenart aus der Gattung Vergissmeinnicht (Myosotis) in der Familie der Raublattgewächse (Boraginaceae).
Das Acker-Vergissmeinnicht wächst meist als einjährige Pflanze, es kann auch als überwinternd-einjährige (winterannuell) oder als zweijährige Pflanze wachsen. Es ist krautig und erreicht Wuchshöhen von 10 bis 40 (selten 60) cm. Die Stängel sind aufsteigend bis aufrecht und oft schon vom Grund an stark verzweigt. Im beblätterten Bereich sind die Stängel abstehend, im unbeblätterten angedrückt behaart. Die Haare sind nicht hakig. Die grundständigen Rosettenblätter sind bis 8 × 1,5 cm groß. Ihre Form ist verkehrt-lanzettlich, dabei allmählich in den Blattstiel verschmälert.
Die Stängelblätter sind sitzend, meist 2 bis 5 cm lang und mit geraden Haaren besetzt. Ihre Form ist lanzettlich bis eiförmig.
Der Blütenstand ist dichtblütig, an der Basis nicht beblättert. Auch die unteren Blüten besitzen keine Tragblätter. Zur Fruchtzeit steht der Blütenstiel waagrecht ab und ist dann zwei- bis dreimal so lang wie der Kelch. Der Kelch trägt abstehende, hakig gekrümmte Haare und ist zur Fruchtreife 7 mm lang. Die Kelchzipfel neigen dann zusammen und verschließen den Kelch. Die Krone ist blau und 2 bis 4 (selten 5) mm breit. Ihr Saum ist trichterförmig vertieft.
Die Teilfrüchte sind maximal 2,5 × 1,2 mm groß und besitzen zwei scharfe Kanten. Ihre Farbe ist grünlich-schwarz bis schwarz. Sie tragen keine Anhängsel.
Die Chromosomenzahl beträgt 2n = (36, 48) 52, 54 oder 66.[1]
Die Bestäubung erfolgt durch Dipteren, kleine Apoiden und durch Tagfalter. Spontane Selbstbestäubung kommt häufig vor. Die Blütezeit reicht von April bis Oktober.[1]
Das Acker-Vergissmeinnicht ist in Europa, Westasien, im Kaukasusraum, in Kasachstan und Nordafrika sowie auf den Kanaren beheimatet.[2] Es hat ein meridional-montanes bis boreales, subozeanisches Areal. Die Frage, ob es in Mitteleuropa indigen ist, oder ein Archäophyt, ist nicht geklärt. In Deutschland und Österreich kommt es überall vor und ist häufig.
Es wächst in Äckern, an Wegrändern, Ruderalstellen und in Gebüschen. Es bevorzugt frische, nährstoffreiche Lehmböden und kommt von der collinen bis in die montane Höhenstufe vor, selten bis in die subalpine. Im pflanzensoziologischen System ist das Acker-Vergissmeinnicht eine Charakterart der Klasse Secalietea, der Segetal-Unkrautgesellschaften. Es kommt aber auch in Gesellschaften der Ordnung Polygono-Chenopodietalia oder Atropetalia vor.[1]
Synonyme für Myosotis arvensis (L.) Hill sind: Myosotis intermedia Link, Myosotis ludovici Sennen und Myosotis antonii Sennen.[3]
Innerhalb der Art Myosotis arvensis werden zwei Unterarten unterschieden:[3]
Myosotis arvensis findet in homöopathischen Arzneimitteln Verwendung als Wirkstoff vor allem gegen Lymphknotenschwellungen.[5] Diese zugeschriebene Wirkung ist wissenschaftlich nicht bestätigt.
Das Acker-Vergissmeinnicht (Myosotis arvensis) ist eine Pflanzenart aus der Gattung Vergissmeinnicht (Myosotis) in der Familie der Raublattgewächse (Boraginaceae).
Akurhoylús (latín Myosotis arvensis) er ein upprunaføroysk Forgloymmegei planta.
Pólnô niezabôtka (Myosotis arvensis) - to je ôrt roscënë z rodzëznë wòdrôkòwatëch. Te niezabôtczi roscą m. jin. na Kaszëbach.
Myosotis arvensis or field forget-me-not is a herbaceous annual to short lived perennial flowering plant in the family Boraginaceae.
Clive Stace describes this plant as having the following characteristics:[1]: 564
General view
Flower head
Close up of flower; the background squares are 5mm across
Close up showing sepal tube; the background squares are 5 millimetres (13⁄64 in) across
Mature fruit - side 1; the background squares are 5 millimetres (13⁄64 in) across
Mature fruit - side 2; the background squares are 5 millimetres (13⁄64 in) across
Mature calyx showing fruit is hidden inside; the background squares are 5 millimetres (13⁄64 in) across
Mature calyx showing calyx stalk longer than sepal tube; the background squares are 5 millimetres (13⁄64 in) across
Close up showing non-basal leaf
Myosotis arvensis or field forget-me-not is a herbaceous annual to short lived perennial flowering plant in the family Boraginaceae.
Clive Stace describes this plant as having the following characteristics:: 564
Upright, to 40 centimetres (16 in); softly hairy, with hairs at more-or-less right-angles to the stem. Flowers grey-blue, 3–5 millimetres (1⁄8–13⁄64 in) across, saucer shaped in profile; sepal tube with hooked hairs; April–October.: 208 Mature fruit dark brown, shiny. Mature calyx on spreading stalks longer than sepal tube; calyx teeth conceal the ripe fruit. Basal leaves stalked, in a rosette; upper leaves not stalked. Generally found on open, well drained ground; common throughout the British Isles.Põld-lõosilm (Myosotis arvensis (L.) Hill) on taim kareleheliste sugukonnast lõosilma perekonnast, rahvapäraselt ka meelespea, äraunustamislill ja ära-unusta-mind-lill.
Ta ei ole nii suurte õitega kui näiteks aedades sageli ilutaimena kasvatatav mets-lõosilm ja seega ei ole tal ka väärtust iluaednike jaoks. Luubiga uurides selgub, et põld-lõosilma väikesed õied on täpselt sama ilusad kui suurte peenralillede omad. Ka need on taevasinised ja viie kroonlehega, mille tipul on väikene sisselõige. Kroonlehed on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad rattakujulise õie.
Taim on levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Skandinaavia lõunaosas, Kesk- ja Väike-Aasias, Põhja-Aafrikas. Võõrliigina kasvab ka Jaapanis ja Põhja-Ameerikas. Eestis väga sage.
Ta kasvab peamiselt põldudel ja aedades umbrohuna, vähem ka kuivadel pärisniitudel, teede ääres, mäenõlvadel, vahel liivikutel, enamasti aga inimesest mõjustatud aladel.
Õisi tolmeldavad putukad. Seemned levivad loomade ja inimeste abiga.
Põld-lõosilma ladinakeelne perekonnanimi on kreeka päritoluga: mys tähendab kreeka keeles 'hiir' ja otis 'kõrv'; arvensis tähendab 'põllu-'; nii et kokku 'põld-hiirekõrv'.
Põld-lõosilm on üheaastane tiheda ja laialivalguva puhmastikuga taim (peetakse rahvasuus ka samblaks), mis levib seemnete abil. Taim on inimkaasleja: kasvab peamiselt inimestega asustatud aladel. Seemneid on igal puhmal 500–1000.
Põld-lõosilm eelistab veidi niisket ja varjulist kohta, kuigi võib lühikest aega õitseda ka väga päikesepaistelistes kohtades. Selle põhjuseks arvatakse olevat seemnete ja juurestiku küllaltki maapinnalähedane kinnitus. Ta õitseb hiliskevadest suve keskpaigani.
Lillest mööda käijaile hakkab esialgu silma vaid suur sinetav õiemeri. Aga lähemal vaatlusel osutub see ühtlaselt sinakas õitekompleks suhteliselt sümmeetriliste õitega ja värviküllaseks vaatepildiks. Õielehed on suhteliselt sarnased ega erine pealtnäha tavapärastest kroonlehtedest.
Õielehed, mida on harilikult viis, moodustavadki õie, mille keskel võib suurendusklaasiga vaadates eristada veel mitut kihti viieseid eri värvi rattakesi ja nende keskel paiknevat kollakat õiekobarat.
Põld-lõosilma lehed mõjuvad veidi karedate või kleepjatena. Need on mõlajad või keeljad tömbi või lühidalt teritunud tipuga karedakarvalised lihtlehed. Nende pikkus on 1–7 cm, laius 0,5–1,5 cm. Ülemised lehed on rootsutud, istuvad, alumised ahenevad rootsuks. Juurmised lehed moodustavad kodariku ja kuivavad enamasti juba õitsemise ajaks.
Taime vars on vastupidav ega kipu esimesel murdmisel järele andma. See omadus aitab taimel tuultele ja vihmadele ning nii loomade kui ka inimeste käimistele ja tegemistele vastu panna. Varsi on ühel taimel enamasti mitu, nad on lihtsad või juba alusel harunenud ning karvased.
Vili on põld-lõosilmal munajas, sile ja läikiv mustjaspruun pähklike. Viljad varisevad sageli koos tupega. Viljaraod on õietupest vähemalt kaks korda pikemad. Karvad on alumises osas harali, ülaosas lidus.
Paljuneb seemnetega, mis levivad mööduvate loomade karvadele ja inimeste riietele kinnitudes.
Põld-lõosilm on suhteliselt kärme levikuga ja seda võib proovida ka kodus varjulistes kohtades ja metsa all kasvatada. Igal juhul kipuvad selle taime läheduses jääma kängu või peaaegu üldse ära kaduma maaharijale tavaliselt muret tekitavad nn päris umbrohud.
Põld-lõosilm (Myosotis arvensis (L.) Hill) on taim kareleheliste sugukonnast lõosilma perekonnast, rahvapäraselt ka meelespea, äraunustamislill ja ära-unusta-mind-lill.
Ta ei ole nii suurte õitega kui näiteks aedades sageli ilutaimena kasvatatav mets-lõosilm ja seega ei ole tal ka väärtust iluaednike jaoks. Luubiga uurides selgub, et põld-lõosilma väikesed õied on täpselt sama ilusad kui suurte peenralillede omad. Ka need on taevasinised ja viie kroonlehega, mille tipul on väikene sisselõige. Kroonlehed on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad rattakujulise õie.
Taim on levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Skandinaavia lõunaosas, Kesk- ja Väike-Aasias, Põhja-Aafrikas. Võõrliigina kasvab ka Jaapanis ja Põhja-Ameerikas. Eestis väga sage.
Ta kasvab peamiselt põldudel ja aedades umbrohuna, vähem ka kuivadel pärisniitudel, teede ääres, mäenõlvadel, vahel liivikutel, enamasti aga inimesest mõjustatud aladel.
Õisi tolmeldavad putukad. Seemned levivad loomade ja inimeste abiga.
Põld-lõosilma ladinakeelne perekonnanimi on kreeka päritoluga: mys tähendab kreeka keeles 'hiir' ja otis 'kõrv'; arvensis tähendab 'põllu-'; nii et kokku 'põld-hiirekõrv'.
Peltolemmikki (Myosotis arvensis) on sievä sinikukkainen kaksivuotinen kasvi. Se on Suomessa muinaistulokas. Peltolemmikin voi sekoittaa mäkilemmikkiin (Myosotis ramosissima), hietalemmikkiin (Myosotis stricta) tai kukkimattomana ketohärkkiin (Cerastium arvense).
Peltolemmikki kasvaa 10–40 cm korkeaksi, sen lehdet ovat vaaleanvihreät, soikeat. Vaaleansiniset kukat ovat halkaisijaltaan 3–4 mm, nuppuina vaaleanpunaiset, avoimina heleän vaaleansiniset ja keskeltä keltaiset. Peltolemmikki kukkii kesäkuusta syyskuuhun. [1]
Peltolemmikkiä tavataan koko Euroopassa Islantia myöten. Se puuttuu vain pohjoisimmasta Lapista ja Kuolan niemimaalta. [2]
Peltolemmikki kasvaa valoisilla paikoilla kuten pelloilla, tienvarsilla ja puutarhoissa.
Peltolemmikki (Myosotis arvensis) on sievä sinikukkainen kaksivuotinen kasvi. Se on Suomessa muinaistulokas. Peltolemmikin voi sekoittaa mäkilemmikkiin (Myosotis ramosissima), hietalemmikkiin (Myosotis stricta) tai kukkimattomana ketohärkkiin (Cerastium arvense).
Le myosotis des champs (Myosotis arvensis) est une plante herbacée annuelle du genre Myosotis et de la famille des Boraginaceae.
C’est une plante haute de 15 à 50 cm, entièrement velue, recouverte de poils rudes qui lui donnent une couleur grisâtre. Sa tige s’enroule à l’extrémité portant les fleurs. Ses feuilles inférieures sont ovales, allongées, longues de 2 à 5 cm et disposées en rosette.
Les fleurs font 2 à 5 mm de diamètre et sont bleu pâle, bleu clair ou bleu‐gris. Elles se tiennent par petits groupes serrés les uns contre les autres. La période de floraison s’étend de mai à la fin de l’automne.
C’est une espèce de demi‐ombre qui aime les sols frais et humides et pousse dans les champs, les chemins, les coupes forestières, les endroits nus, les dunes… Très commune dans le milieu montagnard, elle s’accommode aussi en ville, dans des lieux incultes, des décombres, sur les bords des chemins et dans des interstices sablonneux et secs.
Le myosotis des champs est cultivé comme plante ornementale.
Le myosotis des champs (Myosotis arvensis) est une plante herbacée annuelle du genre Myosotis et de la famille des Boraginaceae.
Rólna njezapomnička (Myosotis arvensis) je družina ze swójby wódrakowych rostlinow (Boraginaceae).
Rólna njezapomnička je jednolětna abo dwulětna rostlina, kotraž docpěwa wysokosć wot 10 hač do 40 cm. Rostlina je šěro kosmata.
Stołpiki su zrunane.
Łopjena su owalne abo lancetojte a steja w spódnjej rozeće a na stołpiku. Wone docpěwaja dołhosć wot 1 hač do 5 cm. Delnje łopjena znjenahła do stołpika zwužeja, mjeztym zo hornje łopjena su sedźace.
Kćěje wot apryla hač do septembra. Swětłomódre, likojte kćenja docpěwaja šěrokosć wot 2 hač do 3 mm a njesu žołtu rynčku. Wone steja na spočatku zakulenym, pozdźišo so k jednomu bokej wobroćacym kwětnistwje, kotrež nima nošne łopješka. Keluch njese wotstejace, hokate kosmy.
Móličke kćenja so zwjetša same wopróšuja.
Płody su wot kelucha wobdate. Płodowe stołpiki su dwójce hač trójce tak dołhe kaž keluškowe łopješka.
Rosće na rolach, wosebje mjez žitom, na lěsnych zahonach, na drjebiznowych městnach a na pustych płoninach. Preferuje wutkate, bazowe hlinjane pódy.
Rólna njezapomnička. W: FloraWeb.de. (němsce)
Rólna njezapomnička (Myosotis arvensis) je družina ze swójby wódrakowych rostlinow (Boraginaceae).
Gleym-mér-ei, kærminni eða kattarauga (fræðiheiti: Myosotis arvensis) er jurtkennd, einær jurt af munablómaætt sem ber lítil, heiðblá blóm.
Blómin eru 4 til 5 mm í þvermál, heiðblá með gul- eða hvítleitar skellur við blómginið. Bikarinn er fimmdeildur með hvít krókhár. Í hverju blómi eru 5 fræflar sem eru lokaðir inni í krónupípunni. Blöðin eru stakstæð og lensulaga, um 5 til 7 mm á breidd. Stöngull, blöð og blóm eru alsett hvítum hárum. Plantan getur náð 10 til 30 sentímetra hæð og vex í högum og móum, sérstaklega í nálægð við þéttbýli eða byggð ból.
Hárin á plöntunni valda því að hún loðir vel við föt eins og til dæmis prjónaðar peysur og flís. Þetta er vinsælt hjá börnum.
Gleym-mér-ei, kærminni eða kattarauga (fræðiheiti: Myosotis arvensis) er jurtkennd, einær jurt af munablómaætt sem ber lítil, heiðblá blóm.
Il non ti scordar di me minore (Myosotis arvensis (L.) Hill) è una pianta annuale erbacea della famiglia Boraginaceae.[1]
Visione d'insieme
Capolino floreale
Dettaglio dei fiori con diametro fino a 5 mm
Dettaglio dei sepali con diametro fino a 5 mm
Frutto maturo con diametro fino a 5 mm
Dettaglio del calice
Dettaglio delle foglie del fusto
Il non ti scordar di me minore (Myosotis arvensis (L.) Hill) è una pianta annuale erbacea della famiglia Boraginaceae.
Dirvinė neužmirštuolė (lot. Myosotis arvensis, angl. Field Forget-me-not, vok. Acker-Vergissmeinnicht) – vienmetis agurklinių (Boraginaceae) šeimos, neužmirštuolių (Myosotis) genties augalas. Paplitęs visoje Europoje, Lietuvoje dažnas. Aukštis 15-40 cm, lapai lacentiški. Žiedai žydri, 4-6 mm skersmens, taurėlapiai apaugę plaukeliais. Žydi nuo gegužės iki rugpjūčio. Auga pievose, pakelėse. Kartais auginama darželiuose. Vikiteka
Het akkervergeet-mij-nietje (Myosotis arvensis) is een in België en Nederland algemeen voorkomende, tot 60 cm hoge plant uit de ruwbladigenfamilie (Boraginaceae). Het werd vroeger "middelst vergeet-mij-nietje" genoemd.
De vertakte stengels hebben vaak aan de onderzijde een bladrozet. De langwerpige tot ovaalvormige bladeren zijn langs de rand iets golvend en aan het eind spits. Stengel, bladen en kelkbladen zijn behaard.
De bloemen zijn 2-5 mm groot, en helder lichtblauw. Ze staan in kleine groepjes dicht bij elkaar. De vruchtkelkstelen zijn twee tot drie maal zo lang als de vruchtkelk zelf. De bekervormige vruchtkelk is tot iets minder dan de helft gespleten. De bloeiperiode loopt van mei tot laat in de herfst.
De donker-bruinzwarte zaden zijn heel klein en licht, duizend zaden van het Akkervergeet-mij-nietje hebben een gewicht van 0,25 gram. Het akkervergeet-mij-nietje heeft aan elkaar vergroeide kroonbladeren
De standplaats van het plantje is op akkers, in bossen, duinen, bermen; in het algemeen op voedselrijke grond.
De plant komt algemeen voor in de gematigde streken van het noordelijk halfrond.[1]
Een soort die sterk lijkt op het akkervergeet-mij-nietje is het bosvergeet-mij-nietje (Myosotis silvatica).
Het akkervergeet-mij-nietje (Myosotis arvensis) is een in België en Nederland algemeen voorkomende, tot 60 cm hoge plant uit de ruwbladigenfamilie (Boraginaceae). Het werd vroeger "middelst vergeet-mij-nietje" genoemd.
De vertakte stengels hebben vaak aan de onderzijde een bladrozet. De langwerpige tot ovaalvormige bladeren zijn langs de rand iets golvend en aan het eind spits. Stengel, bladen en kelkbladen zijn behaard.
De bloemen zijn 2-5 mm groot, en helder lichtblauw. Ze staan in kleine groepjes dicht bij elkaar. De vruchtkelkstelen zijn twee tot drie maal zo lang als de vruchtkelk zelf. De bekervormige vruchtkelk is tot iets minder dan de helft gespleten. De bloeiperiode loopt van mei tot laat in de herfst.
De donker-bruinzwarte zaden zijn heel klein en licht, duizend zaden van het Akkervergeet-mij-nietje hebben een gewicht van 0,25 gram. Het akkervergeet-mij-nietje heeft aan elkaar vergroeide kroonbladeren
Åkerminneblom (Myosotis arvensis) er ei plante i rubladfamilien. Ho er utbreidd i Europa, Asia og det nordlege Afrika. I Noreg veks ho i åkrar og bakkar over mykje av landet.
Åkerminneblom er 20-30 cm høg, eittårig, med fruktskaft som er dobbelt så langt som begeret. Han har oftast 3 mm breie blomar, og blømer kring juni.
Åkerminneblom (Myosotis arvensis) er ei plante i rubladfamilien. Ho er utbreidd i Europa, Asia og det nordlege Afrika. I Noreg veks ho i åkrar og bakkar over mykje av landet.
Åkerminneblom er 20-30 cm høg, eittårig, med fruktskaft som er dobbelt så langt som begeret. Han har oftast 3 mm breie blomar, og blømer kring juni.
Niezapominajka polna (Myosotis arvensis (L.) Hill) – gatunek rośliny należący do rodziny ogórecznikowatych[3]. Znana też jako niezapominajka pośrednia[4].
Gatunek pochodzenia śródziemnomorsko-irano-turańskiego. W Europie Środkowej pojawił się już w epoce brązu[5]. Szeroko rozprzestrzenił się po całym świecie. Obecnie poza Australią i Antarktydą występuje na wszystkich kontynentach i na licznych wyspach. W Ameryce Północnej i Europie szeroko rozprzestrzneniony, na północy sięga po Grenlandię i archipelag Svalbard[6]. W Polsce pospolity na całym niżu i w niższych położeniach gór. We florze Polski ma status archeofita[5].
Jest w uprawach dość częstym chwastem, ale zazwyczaj o małej szkodliwości. Na zaniedbanych uprawach może jednak silnie się rozmnożyć i stać się uciążliwa. Zapobiega się temu poprzez prawidłowe zabiegi agrotechniczne. Wiosenne bronowanie i jesienna podorywka łatwo usuwa siewki niezapominajki. Większe rośliny w uprawach można wyrwać ręcznie. Należy usuwać chwasty z nieużytków i terenów przylegających do pół uprawnych. Ważne jest, by materiał siewny pozbawiony był nasion chwastów, a kompost i obornik używane do nawożenia pól dobrze przefermentowane. W uprawach na niewielkich powierzchniach można ograniczyć ilośc chwastów ściółkowaniem[8].
Jeśli jednak pojawi się w dużej ilości, należy ją zwalczać chemicznie. Jest wrażliwa na większość znajdujących się w herbicydach substancji czynnych. Zarejestrowano liczne preparaty przeznaczone do zwalczania maruny. Zwalczają one także liczne gatunki innych chwastów. Preparaty te zawsze należy stosować zgodnie z zaleceniami zawartymi na etykiecie preparatu i w odpowiedniej fazie rozwojowej, zarówno rośliny użytkowej jak i chwastu[8].
Niezapominajka polna (Myosotis arvensis (L.) Hill) – gatunek rośliny należący do rodziny ogórecznikowatych. Znana też jako niezapominajka pośrednia.
Myosotis arvensis é uma espécie de planta com flor pertencente à família Boraginaceae.
A autoridade científica da espécie é (L.) Hill, tendo sido publicada em The Vegetable System. Or, the internal structure and the life of plants; their parts, and nourishment, explained; their classes, orders, genera, and species, ascertained, and described; in a method altogether new: comprehending an artificial index and a natural system. 7: 55. 1764.[1]
Trata-se de uma espécie presente no território português, nomeadamente os seguintes táxones infraespecíficos:[2]
Myosotis arvensis é uma espécie de planta com flor pertencente à família Boraginaceae.
A autoridade científica da espécie é (L.) Hill, tendo sido publicada em The Vegetable System. Or, the internal structure and the life of plants; their parts, and nourishment, explained; their classes, orders, genera, and species, ascertained, and described; in a method altogether new: comprehending an artificial index and a natural system. 7: 55. 1764.
Åkerförgätmigej (Myosotis arvensis) är en tvåårig växt inom släktet förgätmigejer och familjen strävbladiga växter. Den blir 10 till 40 cm hög och blommar från maj till september med ljusblå blommor. Stjälken är grågrön, upprätt, uppstigande och ofta grenad från basen. Inga stödblad i blomställningen. Fruktskaft utstående och dubbelt så långt som fodret. Delfrukterna är 1,2 mm och svarta.
Åkerförgätmigej är vanlig och trivs på torr till frisk, öppen mark och kan påträffas på exempelvis åkrar, trädgårdar, vägkanter, torrbackar och klippbranter. Dess utbredning i Norden gäller alla platser utom Svalbard och alla kalfjäll.
Wikimedia Commons har media som rör Åkerförgätmigej.
Åkerförgätmigej (Myosotis arvensis) är en tvåårig växt inom släktet förgätmigejer och familjen strävbladiga växter. Den blir 10 till 40 cm hög och blommar från maj till september med ljusblå blommor. Stjälken är grågrön, upprätt, uppstigande och ofta grenad från basen. Inga stödblad i blomställningen. Fruktskaft utstående och dubbelt så långt som fodret. Delfrukterna är 1,2 mm och svarta.
Åkerförgätmigej är vanlig och trivs på torr till frisk, öppen mark och kan påträffas på exempelvis åkrar, trädgårdar, vägkanter, torrbackar och klippbranter. Dess utbredning i Norden gäller alla platser utom Svalbard och alla kalfjäll.
Referens: Den nya nordiska floran ISBN 91-46-17584-9Незабудка польова росте по всій території України як бур'ян на полях, серед чагарників, у гаях.
Для виготовлення ліків використовують траву незабудки, яку заготовляють під час цвітіння рослини. Сушать її зразу після збирання на вільному повітрі у затінку або в теплому приміщенні, розстилаючи тонким шаром. Рослина неофіцинальна.
Рослину використовують виключно в народній медицині як засіб, що має протизапальні і кровоспинні властивості, зменшує виділення поту. Настій трави дають усередину при хронічному бронхіті, кашлі, кровохарканні й туберкульозі легень, що супроводиться підвищеним нічним потовиділенням і схудненням, та при туберкульозі кишечника. Як зовнішній засіб настій трави незабудки застосовують для обмивання, примочок або ванн при шкірних висипах і сухій екземі.
Myosotis arvensis là loài thực vật có hoa trong họ Mồ hôi. Loài này được (L.) Hill mô tả khoa học đầu tiên năm 1764.[1]
Myosotis arvensis là loài thực vật có hoa trong họ Mồ hôi. Loài này được (L.) Hill mô tả khoa học đầu tiên năm 1764.
Незабудка полевая (лат. Myosotis arvensis) — вид травянистых растений рода Незабудка (Myosotis).
Естественный ареал вида охватывает почти всю Европу и часть Азии (включая Сибирь), а также Северную Африку и Канарские острова; как заносное натурализовавшееся растение встречается и в других регионах планеты[1].
Цветки диаметром 2—5 мм; расположены малыми группами близко друг к другу. Цветение продолжается с мая до поздней осени.
Myosotis arvensis является компонентом гомеопатических лекарственных средств для внутреннего применения.
野勿忘草（学名：Myosotis arvensis）为紫草科勿忘草属下的一个种。
_sl9.jpg)
.jpg)
_sl9.jpg)
|access-date=中的日期值 (帮助) 
这是一篇與植物相關的小作品。你可以通过编辑或修订扩充其内容。 
