dcsimg

Avahi ( естонски )

добавил wikipedia ET
Disambig gray.svg See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Avahi (perekond)

Avahi ehk pisiindri (Avahi laniger) on indrilaste sugukonda avahi perekonda kuuluv leemur.

Avahi tüvepikkus on 30–33 cm, saba on veidi pikem (33–37 cm). Karvastik on tihe ja pehme, põhiliselt hallikaspruun, saba ja jäsemed on roostekarva. Laubal on valge vööt. Kõrvad on väikesed ja karvade sees peidus, silmad aga suured.[1]

Täiskasvanud loom kaalub 1–1,3 kg. Tagajalad on eesjalgadest pikemad.

Avahi on suhteliselt tavaline, kuid raskesti märgatav loom.

Avahi on Madagaskari vihmametsade ööloom, kes päeval magab kerratõmbunult puu otsas, tüvest pisut eemal lehestiku varjus. Avahid elavad monogaamsete paaridena koos järglastega. Omavahel suhtlevad nad röhkimise ja pika maheda või kõrge vile vahendusel.[1]

Elab kuni kilomeetri kõrgusel merepinnast. Perekonna koduterritoorium on 1–2 hektarit suur.

Avahi toitub lehtedest, putukatest, puuviljadest, puukoorest ja õitest.[1]

Paaritumine toimub aprillis või mais. Septembris või oktoobris toob emasloom ilmale ühe poja. Järgmised pool aastat elab poeg ema seljas ja reisib sellega kaasa.

1889 elas üks avahi Londoni loomaaias.[1]

 src=
Kolju

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Loomade elu", 7. kd., lk. 416
лиценца
cc-by-sa-3.0
авторски права
Vikipeedia autorid ja toimetajad
изворно
посети извор
соработничко мреж. место
wikipedia ET

Avahi: Brief Summary ( естонски )

добавил wikipedia ET

Avahi ehk pisiindri (Avahi laniger) on indrilaste sugukonda avahi perekonda kuuluv leemur.

Avahi tüvepikkus on 30–33 cm, saba on veidi pikem (33–37 cm). Karvastik on tihe ja pehme, põhiliselt hallikaspruun, saba ja jäsemed on roostekarva. Laubal on valge vööt. Kõrvad on väikesed ja karvade sees peidus, silmad aga suured.

Täiskasvanud loom kaalub 1–1,3 kg. Tagajalad on eesjalgadest pikemad.

Avahi on suhteliselt tavaline, kuid raskesti märgatav loom.

Avahi on Madagaskari vihmametsade ööloom, kes päeval magab kerratõmbunult puu otsas, tüvest pisut eemal lehestiku varjus. Avahid elavad monogaamsete paaridena koos järglastega. Omavahel suhtlevad nad röhkimise ja pika maheda või kõrge vile vahendusel.

Elab kuni kilomeetri kõrgusel merepinnast. Perekonna koduterritoorium on 1–2 hektarit suur.

Avahi toitub lehtedest, putukatest, puuviljadest, puukoorest ja õitest.

Paaritumine toimub aprillis või mais. Septembris või oktoobris toob emasloom ilmale ühe poja. Järgmised pool aastat elab poeg ema seljas ja reisib sellega kaasa.

1889 elas üks avahi Londoni loomaaias.

 src= Kolju
лиценца
cc-by-sa-3.0
авторски права
Vikipeedia autorid ja toimetajad
изворно
посети извор
соработничко мреж. место
wikipedia ET