Kassinaeris (Malva neglecta) on kassinaeriliste perekonda kuuluv taimeliik.
Perekonda kuulub umbes 25–30 liiki ühe-, kahe- ja mitmeaastaseid rohttaimi. Perekonna levikualaks on Aafrika, Aasia ja Euroopa paras- ja lähistroopiline ning troopikavööde.[2]
Harilik kassinaeris on üheaastane taim, mille kõrgus on 10–40 cm. Taim on kohati kaetud karvakestega.[3] Välistupp peaaegu päristupe pikkune.[4]
Vars: tõusev või lamav, vahel punakas, karedakarvane, alusel sageli puitunud.[3]
Lehed: 4–7 cm suurused, ümarad, lamedalt hõlmised, pikarootsulised ja täkilised, karvakestega altpoolt. Abilehed on munakujulised.[3][5]
Õied: kroonlehed 1–1,5 cm pikad, tupest 1,5 korda pikemad, tipud pügaldunud, karvaturoosad või valged. [4][5]Need arenevad lehekaenlas 3–4 kaupa. Tolmukatetorud on paljad. [3]
Vili: 6–7 mm läbimõõduga kettakujuline karbike.[3] Viljad koosnevad 11–15 karpiidist.[4]
Harilik kassinaeris on levinud Euraasias lähistroopika- ja paraskliimas ning eelistab lämmastikurikast mulda. Põhja-Ameerikas leidub invasiivseid liike. Taim kasvab prahipaikades, teeservadel ja aedades.[3]
Kogu taim sisaldab lima- ja parkaineid. Lehed sisaldavad askorbiinhapet, tokoferooli ja karoteeni. Seemnete sees leidub triglütseriide (kuni 17,7%).[6]
Kõik osad on põletikuvastase, uriinieritust suurendava, röga lahtistava ja pehmendava toimega.[7] Rahvameditsiinis kasutatakse kopsukatarri ja mao haiguste korral.
Ravimi valmistamisel kasutatakse lehti või maapealset osa, mis varutakse taime õitsemise ajal. Välispidisel kasutamisel tarvitatakse nahahaiguste, aga samuti angiini ja hemorroidi korral.[6]
Kassinaeris (Malva neglecta) on kassinaeriliste perekonda kuuluv taimeliik.
Perekonda kuulub umbes 25–30 liiki ühe-, kahe- ja mitmeaastaseid rohttaimi. Perekonna levikualaks on Aafrika, Aasia ja Euroopa paras- ja lähistroopiline ning troopikavööde.
