Söödav kuslapuu on sinise kuslapuu alamliik[1] või teisend (Lonicera caerulea var. edulis).
Pärineb Ida-Siberist ja Kaug-Idast.[2]
Söödav kuslapuu kasvab umbes ühe meetri kõrguseks põõsaks.[3]
Võrsed ja lehed on karvased. Lehed on väiksemad kui põhiliigil, pikliklantsetjad, tipp on teritunud.[1][2][3] Õied on kreemikasvalged ning ulatuvad õiekroonist välja.[2] Viljad on tumesinised, piklikud, kuni 2 cm pikkused, vahakihiga kaetud, söödavad, hapukad või kibekad ning meenutavad maitse poolest sinikat.[2][3][1]
Eestis külmakindel.[3] Söödava kuslapuu alamliigi kromosoomide põhiarv on 2n=18.[1]
Söödav kuslapuu on sinise kuslapuu alamliik või teisend (Lonicera caerulea var. edulis).
Pärineb Ida-Siberist ja Kaug-Idast.
Söödav kuslapuu kasvab umbes ühe meetri kõrguseks põõsaks.
Võrsed ja lehed on karvased. Lehed on väiksemad kui põhiliigil, pikliklantsetjad, tipp on teritunud. Õied on kreemikasvalged ning ulatuvad õiekroonist välja. Viljad on tumesinised, piklikud, kuni 2 cm pikkused, vahakihiga kaetud, söödavad, hapukad või kibekad ning meenutavad maitse poolest sinikat.
Eestis külmakindel. Söödava kuslapuu alamliigi kromosoomide põhiarv on 2n=18.
