Harilik maavits (Solanum dulcamara) on maavitsaliste sugukonda maavitsa perekonda kuuluv mitmeaastane poolpõõsas.
Rahvapärased nimetused: jooksvapuu, kuisavits, viinapuu, soolikarohi.
Hariliku maavitsa oksad on kuni 3 meetrit pikad[1].
Taime lehed on piklikmunajad, ülemised sageli odajad kuni südajad. Maavitsa vars on maapinna lähedal puitunud. Taime maapealse varre kõrgus on 30–300 cm[2].
Õite ülesehitus sarnaneb hariliku kartuli õite omaga, õied on lillad (rippuvates ebasarikates) ja kroonlehed on longus. Õitseaeg juunist juulini[2]. Vili on piklik punane mari.
Kasvab Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas soistes metsades (ka lodumetsades) ja kaldavõsastikes [1]. Maavitsa võib leida ka veekogudeäärsetest võsastikest, soodest ja lodudest. Eestis tavaline[2].
Alates 16. sajandist on harilikku maavitsa kasutatud ravimtaimena, tema roheliste kuivatatud vartega raviti kuni 20. sajandini bronhiiti ja astmat.[1]
Marjad sisaldavad mürgiseid alkaloide soladultsiini, tomatidenooli ja solasodiini. Ka oksad ja lehed sisaldavad neid alkaloide. [1]
Mürgistusnähtudena esinevad iiveldus, oksendamine, valulik kõhulahtisus, kiire pulss ja hingamishäired, peapööritus, palavik, rasketel juhtudel krambid ja kõnehäired. Suurem osa mürgist väljub oksendamisel. Esmaabiks anda sütt. [1]
Harilik maavits (Solanum dulcamara) on maavitsaliste sugukonda maavitsa perekonda kuuluv mitmeaastane poolpõõsas.
Rahvapärased nimetused: jooksvapuu, kuisavits, viinapuu, soolikarohi.