Astelrai (Dasyatis) on astelrailiste seltsi astelrailaste sugukonda kalade perekond.
Astelraisid on teada ligi 40 liiki. Tuntuimad liigid on harilik astelrai ehk merikass ja ameerika astelrai.
Astelraid elavad peamiselt troopilistes ja subtroopilistes meredes. Nad on põhjaelulised kalad.
Nende pikkus ulatub 2,5 m-ni[1]. Laius võib ulatuda 1,5 m-ni.
Astelraisid iseloomustab pikk piitsakujuline sabauim, millel paikneb mürginääret sisaldav astel, millest nad ka nime on saanud. Saba võib moodustada kala pikkusest kuni 60%.
Kõik astelraid on munaspoegijad. Munadest kooruvad hästi väljaarenenud noorkalad. Emaihus arenevad looted saavad munarebust toitumise kõrval veel erilist valgurikast vedelikku, mis meenutab piima. Seda eritavad emaka seinal olevad erilised jätked. Nende jätkete kimbud tungivad loodete hingatsitesse ja toitevedelik satub otse seedekulglasse.[1]
Astelrai (Dasyatis) on astelrailiste seltsi astelrailaste sugukonda kalade perekond.
Astelraisid on teada ligi 40 liiki. Tuntuimad liigid on harilik astelrai ehk merikass ja ameerika astelrai.
Astelraid elavad peamiselt troopilistes ja subtroopilistes meredes. Nad on põhjaelulised kalad.
Nende pikkus ulatub 2,5 m-ni. Laius võib ulatuda 1,5 m-ni.
Astelraisid iseloomustab pikk piitsakujuline sabauim, millel paikneb mürginääret sisaldav astel, millest nad ka nime on saanud. Saba võib moodustada kala pikkusest kuni 60%.
Kõik astelraid on munaspoegijad. Munadest kooruvad hästi väljaarenenud noorkalad. Emaihus arenevad looted saavad munarebust toitumise kõrval veel erilist valgurikast vedelikku, mis meenutab piima. Seda eritavad emaka seinal olevad erilised jätked. Nende jätkete kimbud tungivad loodete hingatsitesse ja toitevedelik satub otse seedekulglasse.
