nimet breadcrumb-navigoinnissa
Tšiili kuisma (Eucryphia cordifolia), päritolumaal nimetusega ulmo, on puuliik perekonnast Eucryphia. APG III süsteemi järgi kuulub seltsi Oxalidales (jänesekapsalaadsed) ja sugukonda Cunoniaceae (lusikpuulised).
Teda kasvab Tšiilis ja Argentinas. Liiki ohustatab liigraie ja looduslike elupaikade kadu. Looduslik kasvukoht paikneb piki Andide mäestikku vahemikus 38–143 °S lõunalaiust ja ulatub kõrguseni kuni 700 meetrit üle merepinna. Tšiili kuisma on väga elegantne jämeda tüve ja laia võraga puu ning võib kasvada üle 12 m kõrgeks.[1] Sõltuvalt laiuskraadist ja kõrgusest õitseb ta veebruarist kuni märtsini. Viljaks on umbes 1,5 cm pikkune kupar.
Tema õied sisaldavad kõrgelt hinnatud aromaatset nektarit, mida koguvad Euroopast sissetoodud ja kasvatatavad mesilased. Kuisma mett müüakse nimetusega "ulmo mesi" (miel de Ulmo). Puit on hele- kuni tumedam pruun, raske, suhteliselt kõva ja vastupidav. Kohalikud kasutavad seda ehitustel ning väga laialdaselt ka lõkke- ja küttepuuna.
Ta kasvab hästi ka näiteks Euroopas, Šotimaal, samuti on pandud teda kasvama Ameerika Ühendriikide lääneranniku põhjapoolsematele aladele.
Tšiili kuisma koorest on eraldatud kromoon ramnosiidi eukrüfiini.[2]
Tšiili kuisma (Eucryphia cordifolia), päritolumaal nimetusega ulmo, on puuliik perekonnast Eucryphia. APG III süsteemi järgi kuulub seltsi Oxalidales (jänesekapsalaadsed) ja sugukonda Cunoniaceae (lusikpuulised).
Teda kasvab Tšiilis ja Argentinas. Liiki ohustatab liigraie ja looduslike elupaikade kadu. Looduslik kasvukoht paikneb piki Andide mäestikku vahemikus 38–143 °S lõunalaiust ja ulatub kõrguseni kuni 700 meetrit üle merepinna. Tšiili kuisma on väga elegantne jämeda tüve ja laia võraga puu ning võib kasvada üle 12 m kõrgeks. Sõltuvalt laiuskraadist ja kõrgusest õitseb ta veebruarist kuni märtsini. Viljaks on umbes 1,5 cm pikkune kupar.
