nimet breadcrumb-navigoinnissa
Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid. Liike on hinnanguliselt 30 000 kuni 100 000.[1] Ränivetikaid esineb kõikides veekogudes ja ka mullas.
Ränivetikate iseloomulikuks tunnuseks on rakke kattev keeruka struktuuriga ränipantser.
Ränipantser koosneb kahest poolmest: välimisest suuremast epitheekast ja sisemisest väiksemast hüpotheekast. Kummalgi pantseri poolmel on omakorda kaks osa: lame kaas ja ümbritsev vöö. Kõik pantseri osad on kindla struktuuriga, neid läbivad poorid ja kanalid. Iseloomulikeks pigmentideks on karoteen, ksantofüll, diatomiin ning klorofüll a ja c. Varuaine on enamasti õlitilgakestena.
Ränivetikad paljunevad pooldudes ja suguliselt. Pooldumisel saab kumbki tütarrakk endale pantseri ühe poolme. Alati moodustub juurde pantseri väiksem pool. Seega need rakud, mis saavad endale sisemise poole, vähenevad pidevalt. Niisugune rakkude vähenemine lakkab, kui tütarraku maht on ainult pool kuni kolmandik omaraku esialgsest mahust (suurusest). Siis tekib rakust auksospoor, millega kaasneb raku esialgse suuruse taastumine. Sageli kaasneb aukspooride tekkega suguline protsess.
Üldiselt käsitletakse ränivetikaid klassi tasemel (Bacillariophyceae). Harvem (ja ka enamikus varasemates allikates), kui on kõrvale jäetud suhteliselt uus stramenopiilide (heterokontide) hõimkond, siis on ränivetikaid (siis ränivetiktaimed) käsitletud hõimkonna tasemel (Bacillariophyta).
Pantseri kuju alusel jaotatakse ränivetikad kahte klassi: radiaalsümmeetrilise ehitusega ketasränivetikad (Centrales) ja kahekülgse ehk bilateraalse sümmeetriaga sulgränivetikad (Pennales).
.jpg)
Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid. Liike on hinnanguliselt 30 000 kuni 100 000. Ränivetikaid esineb kõikides veekogudes ja ka mullas.
