Must belladonna ehk karumustikas (Atropa belladonna) on mitmeaastane taim maavitsaliste sugukonnast.
Must belladonna kasvab varjulistes mägimetsades ja on levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias. [1]
Taim kasvab kuni 1,5 meetri kõrguseks ning selle ülemine osa on kaetud kleepuvate karvadega. Lehed on munajaselliptilised, õied pruunikasvioletsed, kellukjad. Must belladonna õitseb juunis ja juulis. Taime vili on must läikiv mari. [1]
Must belladonna kuulub mürktaimede hulka. Taime osad on väga toksilised. Musta belladonna lehed ja viljad sisaldavad surmava toimega mürgiseid alkaloide atropiini, skopolamiini ja hüostsüamiini, mis kutsuvad esile deliiriumi ja hallutsinatsioone. Saksakeelne nimetus Tollkirsche vihjab sellele, et karumustika marju süües võib hulluks minna. Täiskasvanu puhul on surmavaks annuseks 10–20 marja ja lastel 3–4 marja. Lehtede ohtlik annus algab 5 grammist ja juurtel 10 grammist droogist.[2]
Isegi karumustika mahla hõõrumine nahale kutsub esile hallutsinatsioone ja meeltesegadust, mistõttu kasutati seda keskaegsetel nõiaprotsessidel. Süüalusele anti karumustika mahla, et temalt oleks lihtsam süütõendeid välja pressida [1]
Mürgistusnähud ilmnevad kiiresti: suukuivus, janu, nahapunetus, oksendamine, peapööritus ja pupillide laienemine. Rasketel juhtudel lisanduvad meeltesegadus, erootilise alatooniga hallutsinatsioonid, joobesarnane seisund lõbususe ja naerupuhangutega, tung tantsida ja liikuda, kõnehäired, märatsemishood ja epilepsiasarnased krambid. Surm saabub hingamise seiskumise tagajärjel. Esmaabiks võib anda umbes 0,5 grammi söepulbrit (segatult 1 klaasi leige veega) 1 kilogrammi kehakaalu kohta. Tingimata on vajalik arstiabi.[1]
Droogina kasutatakse:
Lehtedest eraldatavat tropaanalkaloidi skopolamiin kasutatakse ka psühhiaatrias.[3]
See väga mürgine taim on ajaloos tähtsat rolli mänginud. Šoti kuningas Duncan, kes 1048. aastal kuningas Sveni juhitud taani viikingitelt lüüa sai, tõmbus oma sõjaväega Perthi linna, mis sattus taanlaste piiramisrõngasse. Ta alustas läbirääkimisi linna loovutamise üle. Et tõendada head tahet, saatis ta taanlastele suurel hulgal leiba ja veini, mis oli mürgitatud karumustika mahlaga. Paljud taanlased surid, ülejäänud jooksid segastena ringi või magasid nii raskelt, et neid oli kerge surmata. Mõnel, seal hulgas kuningas Svenil, õnnestus vaarudes laevale jõuda ja pääseda.[1]
Must belladonna ehk karumustikas (Atropa belladonna) on mitmeaastane taim maavitsaliste sugukonnast.
