Mantelhai (Chlamydoselachus anguineus) on mantelhailaste (Chlamydoselachidae) sugukonna ainus tänapäevane liik, kes välimuselt meenutab mitte tüüpilist haid, vaid kummalist meremadu või angerjat.
Mantelhail on kummalgi küljel 6 lõpusepilu, mis on kaetud nahakurdudega. Esimest lõpusepilu katvad kurrud ühinevad kala kurgu all ja moodustavad laia nahasagara. Mantelhai keha on angerjataoliselt välja venitatud, seljauim ja kõhuuimed paiknevad üksteise lähedal keha tagaosas. Sabauim koosneb ainult alahõlmast. Kalal on otsseisune suu, mitte alaseisune, nagu enamikul teistel haidel.
Mantelhai võib kasvada 2 m pikkuseks[viide?].
Ta on munastpoegija. Emane toob ilmale 3–12 järglast. Emashai tiinus kestab arvatavasti 1 kuni 2 aastat[viide?].
Mantelhaid elavad küllaltki suurtes sügavustes (50–1500 m) põhja lähedal[viide?].
Toiduks on peajalgsed, limused ja kalad.
Esineb Atlandi ookeanis Aafrika edela- ja põhjaranniku ning Euroopa ranniku lähedal, ka Lõuna-Ameerika, Austraalia, Jaapani ja California vetes.
Mantelhai (Chlamydoselachus anguineus) on mantelhailaste (Chlamydoselachidae) sugukonna ainus tänapäevane liik, kes välimuselt meenutab mitte tüüpilist haid, vaid kummalist meremadu või angerjat.
Mantelhail on kummalgi küljel 6 lõpusepilu, mis on kaetud nahakurdudega. Esimest lõpusepilu katvad kurrud ühinevad kala kurgu all ja moodustavad laia nahasagara. Mantelhai keha on angerjataoliselt välja venitatud, seljauim ja kõhuuimed paiknevad üksteise lähedal keha tagaosas. Sabauim koosneb ainult alahõlmast. Kalal on otsseisune suu, mitte alaseisune, nagu enamikul teistel haidel.
Mantelhai võib kasvada 2 m pikkuseks[viide?].
Ta on munastpoegija. Emane toob ilmale 3–12 järglast. Emashai tiinus kestab arvatavasti 1 kuni 2 aastat[viide?].
Mantelhaid elavad küllaltki suurtes sügavustes (50–1500 m) põhja lähedal[viide?].
Toiduks on peajalgsed, limused ja kalad.
Esineb Atlandi ookeanis Aafrika edela- ja põhjaranniku ning Euroopa ranniku lähedal, ka Lõuna-Ameerika, Austraalia, Jaapani ja California vetes.
