Mint

Münt (Mentha) on taimede perekond huulõieliste sugukonnast.

Nimi

Ladina keeles esineb sõna mentha 'münt' ka kujul menta. Sõna mentha on arvatavasti laenatud kreekakeelsest sõnast μίνθη (minthē) 'münt'; sõna menta võib pärineda kreeka sõnast μέντηα (mentēa)^[1] või μίντη (mintē) 'münt'^[2]. Sõna esines kujul mintha juba mükeene keeles^[3]. Kreeka sõna päritolu on teadmata; oletatakse, et tegu on laenuga^[4].

Ajalugu

Minthe või Menthe oli kaunis veenümf, kelle võrgutas allilma valitseja Hades. Nende suhtest raevunud allilma valitsejanna, Hadese abikaasa, Persephone, otsustas najaadi surnuks trampida. Hades päästis oma armukese, muutes ta lõhnavaks taimeks. Münt oli Vana-Kreekas Hadesele pühendatud taim.

Plinius Vanem pidas münti külalislahkuse ja tarkuse sümboliks, taimeks, "mille lõhn ülendab vaimu". Heebrealased puistasid mündilehti sünagoogi põrandale, et iga sammuga erituks meeldivat aroomi. Kreeklased ja roomlased hõõrusid enne külaliste saabumist söögilaua mündiga üle. Roomlased tõid mündid ja mündikastme Inglismaale. Koos väljarändajatega jõudis taim Mayfloweri pardal ka Uude Maailma^[5].

Välimus

Mündid on roomava risoomiga ja omapärase lõhnaga mitmeaastased taimed. Mündi perekonda kuulub umbes 13–18 teineteisest raskesti eristatavat liiki. Kuna tegu on kahekojaliste taimedega on liikidevahelised looduslikud hübriidid sagedased. Lisaks tuntakse arvukalt kultuurliike ning hübriide, mis on täiesti või peaaegu steriilsed ja mistõttu paljundatakse münte enamasti vegetatiivselt.

Euroopas kasvatatakse kultuuris peamiselt piparmünti (Mentha × piperita) ja rohemünti (Mentha spicata). Aasias kasvatatakse põldmünti (Mentha arvensis), millest toodetakse 75% maailmas kasutatavast mentoolist^[6].

Mündi perekond on kosmopoliitse levikuga, kasvades nii Euroopas, Aafrikas, Aasias, Austraalias kui Põhja-Ameerikas.

Eesti liigid

Rohemündi käharalehine teisend

• Mentha arvensis – põldmünt (sage)

subsp. arvensis

subsp. austriaca – salumünt

subsp. parietariifolia

• Mentha × verticillata – männasmünt (hajusalt)
• Mentha aquatica – vesimünt (paiguti)
• Mentha × piperita – piparmünt (kultuurtaim, harva metsistub)
• Mentha longifolia – pikalehine münt (kultuurtaim, harva metsistub)
• Mentha spicata – rohemünt (peetakse ekslikult piparmündiks)

Liigid ja looduslikud hübriidid

• Mentha aquatica – vesimünt
• Mentha arvensis – põldmünt
  • Mentha arvensis subsp. austriaca – salumünt
• Mentha asiatica – aasia münt
• Mentha australis
• Mentha canadensis
• Mentha cervina – hirvemünt
• Mentha × citrata – sidrunmünt
• Mentha crispata
• Mentha cunninghamii – uusmeremaa münt
• Mentha dahurica
• Mentha ×dalmatica – dalmaatsia münt
• Mentha diemenica – tasmaania münt
• Mentha × dumetorum – võsamünt
• Mentha gattefossei
• Mentha × gracilis – väärismünt
• Mentha grandiflora
• Mentha haplocalyx
• Mentha × interrupta – vene münt
• Mentha japonica
• Mentha kopetdaghensis
• Mentha laxiflora
• Mentha longifolia – pikalehine münt
• Mentha × maximilianea – magus münt
• Mentha ×piperita – piparmünt
  • Mentha × piperita var. piperita – must piparmünt
  • Mentha × piperita var. ouweneelii – belgia piparmünt
  • Mentha × piperita f. pallescens – valge piparmünt
• Mentha pulegium – kirbumünt
• Mentha × pyramidalis – püramiidmünt
• Mentha requienii – korsika münt
• Mentha × rotundifolia – ümaralehine münt
• Mentha sachalinensis
• Mentha satureioides – roomav münt
• Mentha × smithiana – punamünt
• Mentha spicata – rohemünt
• Mentha suaveolens – õunmünt
• Mentha vagans
• Mentha × verticillata – männasmünt
• Mentha × villosa – hatune münt
• Mentha × villosonervata – hammasmünt

Viited

Välislingid