Läikiv kurereha (Geranium lucidum) on kurerehaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Läikiv kurereha on ühe- või kaheaastane nõrkade juurte ja vartega, peaaegu paljas taim. Lehed on viieti kuni seitsmeti sõrmlõhised, täkilise servaga, paljad, sügiseti tavaliselt punased. Õied paiknevad 1–1,5 cm pikkustel raagudel, kroonlehed 8–10 mm pikad ja kuni 3,5 mm laiad, roosad, äraspidimunajad, tömbi tipuga. Õitseb maist või juunist augustini.[1]
Maailmas levinud Euroopas ja Väike-Aasias. Eestis oma areaali kirdepiiril. Eestis levinud läänesaarte lääneosas. Kasvab kiviaedadel ja kivihunnikutel, loopealsetel, kuivadel niitudel ja teeservadel. Mandri leiud pole kontrollitud ega tõendatud. [2]
Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Liikide ohustatuse hindamisel peetud väljasuremisohus olevaks (2018). Üheaastasele taimele omaselt kõigub arvukus leiukohtades aastati tugevasti (ühel aastal näiteks 300 isendit, järgmisel 30 isendit jne).
Läikiv kurereha (Geranium lucidum) on kurerehaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Läikiv kurereha on ühe- või kaheaastane nõrkade juurte ja vartega, peaaegu paljas taim. Lehed on viieti kuni seitsmeti sõrmlõhised, täkilise servaga, paljad, sügiseti tavaliselt punased. Õied paiknevad 1–1,5 cm pikkustel raagudel, kroonlehed 8–10 mm pikad ja kuni 3,5 mm laiad, roosad, äraspidimunajad, tömbi tipuga. Õitseb maist või juunist augustini.
Maailmas levinud Euroopas ja Väike-Aasias. Eestis oma areaali kirdepiiril. Eestis levinud läänesaarte lääneosas. Kasvab kiviaedadel ja kivihunnikutel, loopealsetel, kuivadel niitudel ja teeservadel. Mandri leiud pole kontrollitud ega tõendatud.
Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Liikide ohustatuse hindamisel peetud väljasuremisohus olevaks (2018). Üheaastasele taimele omaselt kõigub arvukus leiukohtades aastati tugevasti (ühel aastal näiteks 300 isendit, järgmisel 30 isendit jne).
