Põldsinep (Sinapis arvensis L) on Euraasiast pärit üheaastane umbrohi. Põldsinepit leidub aedades, tee ääres ja põldudel. Sinepiseemneid kasutatakse vürtsina.[1]
Taim kasvab kuni 60 cm pikkuseks. Varred on rohelised (võib esineda punakat pigmenti), enamasti siledad, kuid varrel võivad hajutatult olla ka jämedad karvakesed. Lehtedel on samuti karvakesed. [1]
Põldsinepit esineb enim põldudel, s.t kultiveeritud maal. Põldsinep konkureerib tugevalt pinnase toitainetega, vähendab teiste põllukultuuride saagikust. Ideaalne muld põldsinepile peaks olema toitaine- ja lubjarikas. On levinud kõikide põllukultuuride, eriti teraviljade hulgas. [2]
Põldsinep õitseb suvel ja sügisel (maist augustini) ning paljuneb seemnetega, korraga levib 200 kuni 2000 seemet. Tihtipeale õitseb kuni talveni. [1]
Põldsinepil on tihedad, kuldkollased kännasõisikud. Õisik on moodustunud neljast kroonlehest. Varre tipus on 4 tupplehte, millele kinnitub õisik. Tupplehed levivad horisontaalselt. Neid on 4, need on 4-5 mm pikad, piklikud ja kitsad, rullunud servadega. [3]
Seemned idanevad kevadel tavaliselt kuni 2 cm sügavusel. Kõrge õlisisaldus seemnetes tagab nende pika elujõulisuse (rohkem kui 35 aastat). Suve lõpus valminud seemned on ümmargused, 7-12 mm pikad, 1-2 mm jämedad, helepruunid/must-pruunid. [1]
Kaunad on sirged või kergelt kumerad, 4-5 cm pikad, 2 mm jämedad, kaetud lühikeste karvadega.[4]
Põldsinep (Sinapis arvensis L) on Euraasiast pärit üheaastane umbrohi. Põldsinepit leidub aedades, tee ääres ja põldudel. Sinepiseemneid kasutatakse vürtsina.
