Vagelpimemadu (Xerotyphlops vermicularis) on pimemadulaste sugukonda Xerotyphlops perekonda kuuluv maoliik.
Varem on vagelpimemaod liigitatud pimemao perekonna maoliigina Typhlops vermicularis Merrem, 1820[1].
Hedges, Marion, Lipp, Marin ja Vidal liigitasid vagelpimemaod 2014. aastal Asiatyphlopinae alamsugukonda Xerotyphlops perekonda.[2]
Levinud Balkani poolsaarel, Kreeka saartel, Edela-Aasias ja Kaukaasias. On peamiselt mullaeluline, eelistab kuivi madala taimestikuga piirkondi, toitub peamiselt väikestest selgrootutest, vahel ka suurematest putukatest.
Täiskasvanud vagelpimemaod kasvavad kuni 40 sentimeetri pikkuseks. Välimuselt ei sarnane see madu ühegi teise Euroopas elava maoga. Keha on silinderjas ja saba pool veidi jämedam, pea on kehast eristamatu. Pea ülaosas paiknevaid silmi katavad soomused, nii et näha on ainult kaks musta täppi. Saba on väga lühike (laius ja pikkus on võrdsed) ja tipneb ogaga. Teravaotsalist saba kasutab maapinnal liikudes ankruna. Isastel on saba mõnevõrra pikem kui emastel.[3]
Soomused paiknevad ristipidi ja neid on ümber keha 21–24 rida. Suuri kõhukilbiseid ei ole. Värvuselt on madu pruunikas, enamasti kollaka, roosaka või punase toonivarjundiga. Mao kõht on ülejäänud kehast veidi heledam.[3]
Emased munevad 4–8 piklikku kollakasvalget muna, mille otsad on teravnenud. Munad on 11–25 millimeetrit pikad.[3]
Vagelpimemadusid leidub Balkanil Dugi Otoki saarel, Edela-Montenegros, Lääne-Albaanias, Kirde-Makedoonias Vardari orus, Lõuna-Bulgaarias, Türgi Euroopa osas ja Kreeka saartel (Ándrosel, Chíosel, Euboial, Kalymnosel, Korfu, Kýthiral, Lèrosel, Lesbosel, Megistil, Náxosel, Pátmosel, Rhodosel ja Skýrosel), Edela-Aasias ja Kaukaasias[3] ning Armeenias.
Armeenias leidub seda liiki Jerevanis, Širaki, Aragatsotni, Armaviri, Kotajkhi, Ararati, Vajotsh Dzori, Sjunikhi, Lori ja Tavuši maakonnas.[4]
Vagelpimemadu eelistab kuiva, madala taimestikuga avatud rohtunud elupaika, kus leidub mõningaid kive. Sarnaselt vihmaussidega ronib ta kitsastesse pinnaseurgudesse. Suvel kaevub sügavamale maasse ja kevaditi võib teda leida maa seest kivi alt. Vahel on neid leitud mere äärest ja viljatutelt aladelt. Maapinnale tuleb peamiselt videvikus või vihmase ilmaga, päeval teeb seda harva.[3]
Vagelpimemadu sööb peamiselt väikseid selgrootuid, eriti sipelgaid ja nende vastseid. Harva sööb ka väiksemaid ämblikke, sadajalgseid, mardikaid ja kilke.[3]
Vagelpimemadu (Xerotyphlops vermicularis) on pimemadulaste sugukonda Xerotyphlops perekonda kuuluv maoliik.
