Klorofüüdid (Chlorophyceae) on erineva ehitustüübiga organismid, mida käsitletakse klassina rohevetiktaimede hõimkonnas.
Klorofüüdide seas on vabalt elavaid flagellaate ehk viburloomi (nii üherakulisi monaade kui ka koloonialisi vorme), kokkoidseid ja palmelloidseid (seega mitteliikuvaid) organisme, mitmerakulisi (niitjad ja tallusjad) ning sifonaalse ehitustüübiga organisme.[1]
Viburitega klorofüüdidel on glükoproteiinidest rakuümbris, viburita vormidel aga tugev polüsahhariidne rakusein.[1]
Enamusel liikidest esinevad säilituskehad, mida nimetatakse pürenoidideks.
Valdavalt kuuluvad siia magevees või maismaal (pinnases, puukoorel, jm) elavad liigid, aga on ka riim- ja merevees elutsevaid liike.[2]
Sellesse klassi kuuluvad järgnevad seltsid:
Kokku arvatakse sellesse klassi kuuluvaid perekondi olevat 350 ja teadaolevaid liike u 2650.[3]
Klorofüüdid (Chlorophyceae) on erineva ehitustüübiga organismid, mida käsitletakse klassina rohevetiktaimede hõimkonnas.
Klorofüüdide seas on vabalt elavaid flagellaate ehk viburloomi (nii üherakulisi monaade kui ka koloonialisi vorme), kokkoidseid ja palmelloidseid (seega mitteliikuvaid) organisme, mitmerakulisi (niitjad ja tallusjad) ning sifonaalse ehitustüübiga organisme.
Viburitega klorofüüdidel on glükoproteiinidest rakuümbris, viburita vormidel aga tugev polüsahhariidne rakusein.
Enamusel liikidest esinevad säilituskehad, mida nimetatakse pürenoidideks.
Valdavalt kuuluvad siia magevees või maismaal (pinnases, puukoorel, jm) elavad liigid, aga on ka riim- ja merevees elutsevaid liike.
Sellesse klassi kuuluvad järgnevad seltsid:
Chaetopeltidales Chaetophorales Chlamydomonadales Chlorococcales Chlorocystidales Microsporales Oedogoniales Phaeophilales Sphaeropleales Tetrasporales VolvocalesKokku arvatakse sellesse klassi kuuluvaid perekondi olevat 350 ja teadaolevaid liike u 2650.
